Vastus oled sina ise (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Usundiõpetuse testtöö

kuid, mis suunas me edasi liigume on meie enda teha. Paljud inimesed lükkavad oma vead ja lollused saatuse kaela, kuid seda ei tohiks teha, ükski inimene pole saatusest võimsam, kuid muuta saame nii mõndagi. Kas siis saatus määrab ette, et üks pisike laps peab nii palju üle elama. Möeldes just pisikesest tüdrukust kelle ema ja kasuisa ta läbi peksid. Kas saatus määrab ette ka kannatused ja miks kannatavad ka väiksed lapsed, kõige süütumad olendid maailmas? Selle kohta mul vastus puudub. Ilmselt võiks öelda, et see on elu, kuid kas elu peabki nii julm olema? Paljud meist jäävad nn elu hammasrataste vahele. Kas see on tõsi? Võibolla andis inimene ise alla ja loobus oma elust. Kui inimene loobub oma elust juhtubki kõige hullem. Ei tohi alla anda misiganes ka ei juhtuks. Tuleb vaadata alati paremasse tuleviku ja uskudagi sellesse, küll siis elu ka paremaks muutub, muidugi kui ise ka käed külge paned.

Usundiõpetus

4

docx

Sissejuhatus filosoofiasse

1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? K

Sissejuhatus filosoofiasse

1

txt

Iga üks on oma õnne sepp

Igaks on oma nne sepp . Lugupeetud siinviibijad. Olen tulnud siia , et veenda teid selles, et igaks on oma nne sepp ! Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: nnelikeks ja nnetuteks inimesteks. hed on need, kellel elus kik nnestub, kellel nib kik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab; teised aga on n. elu hammasrataste vahele jnud, kellele saavad osaks vaid ebannestumised. Viimastele tundub, et kik, mida nad ette vtavad, jookseb liiva ja seetttu nad sageli enam ei ritagi. Kuidas saada nnelikuks ? - see on ksimus, mida paljud inimesed esitavad, lootes saada retsepti, mida teha, et nnetuste jada katkestada ja nnelikuks saada. Selle koha peal julgen elda, et see lootus on kll lollide lohutus , sest pole olemas hte ja kindlat nn . retsepti vaid igaks vormib oma elu ise . Seega tuleks inimestel, kes tunnevad end nnetuna eelkige iseendasse vaadata . nn on inimeste jaoks vga erinev . Osad on nnelikud , kui vidavad lotoga jackpoti, teised on aga nnelikud siis, kui neil on

Kirjandus

8

docx

FILOSOOFIA

FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas: 1) Ratsionalism (Mandri-E

19 sajandi teise poole ja 20 sajandi filosoofia

24

docx

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis

mitmekesisust. 9. Madal enesehinnang võib tekkida mitmel põhjusel. Kui lahkumisega kaasneb konflikt grupikaaslastega, siis tavaliselt süüdistatakse minejat truudusetuses, vastutustundetuses, taipamatuses, egoismis või hoolimatuses. See kõik madaldab inimese väärtust ta enese silmis. Enesehinnangu langus võib olla tingitud ka tõdemusest, et mingis olulises küsimuses ollakse pidetu. Raske on endasse lugupidavalt suhtuda, kui oled hüljanud selle, mida veel eile pidasid ainuõigeks. 10. Intellektuaalsed probleemid on seotud toimunu ja olemasoleva mõtestamisega. Intellektuaalsed otsingud ja sisepinged ei pruugi olla seotud mitte niivõrd  kõrgfilosoofiliste mõtiskluste kui just oma olukorra sõnastamise ja mõtestamisega. Eneses ja oma maailmas selgusele jõudmine võib nõuda pikka aega. 40. Pastoraaldiagnostika mõiste. Pastoraaldiagnostika ­ usu mõju hindamine inimese käitumisele ja hingeelule. 41

Psühholoogia

3

doc

Jumalatõestused

olema intelligentne kavandaja, kes on Jumal. Vastuväide: on modelleeritud varase Maa tingimusi, pannes katseklaasi lihtsaid orgaanilisi ühendeid, kuumutades seda ja andes aeg-ajalt elektrilööke, et imiteerida välku. Tulemusena kujunevad ilma kellegi sekkumiseta keerukad orgaanilised ühendid. · Üldise nõusoleku argument: inimesed on alati ja igal pool Jumalasse uskunud, kes oled siis sina, et sa sellega ei nõustu? Vastuväide: minevikus on üldiselt usutud ka näiteks sellesse, et Maa on universumi kese ja et Päike tiirleb ümber Maa, et inimene võib nõiduse abil libahundiks moonduda ja muud, mida tänapäeval enam üldiselt ei usuta. · Moraaliargument: moraal ei saa eksisteerida ilma Jumalata. Vastuväide: ka ateistide hulgas on moraalsed inimesi. · Transtsendentaalne jumalatõestus: loogika, teadus, eetika ja teised head asjad on

Usuõpetus

12

pdf

Pragmatism

PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil Immanuel Kantil, kes väitis, et mõnes olukorras, kui teadmisi pole, tuleb lähtuda usust. Ta tõi n�

Ajalugu

4

docx

Tänapäeva inimese jumalad

Üha nooremad lapsed kannavad kunstküüsi ja kunstripsmeid või augustavad oma keha. Nii mõnigi kord on selline tegevus viinud inimesi ohtliku tervisliku seisundini ja ka surma. Koolis kiusatakse neid, kes näevad teistsugused välja. Usk ilusse muudab inimesed monstrumiteks, nagu Valeria Lukyanova, kes näeb välja nagu elus Barbie. Lugedes raamatut „Think and grow rich“ olen jõudnud arusaamisele, et inimene kujundab oma saatuse ise läbi oma mõtete ja valikute. Sa oled ise oma saatuse sepp. Asjad, mida sul läheb elus vaja, tulevad ise sinu juurde. Kontrollides oma mõtteid ja tegusid saab kujundada oma elu selliseks nagu ise soovid. Uskudes teistesse inimestesse, asjadesse, ilusse, võime sügavalt pettuda. Nende jumalate kummardamisest võib saada meie arengu takistus. Kui uskuda ainult selgeltnägijaid või kummardada ainult asju ja ilu, siis me laseme teha enda eest valikuid valedel alustel. Mina usun, et saan oma saatust ise kujundada tehes

Ühiskond

Kommentaarid (0)