Läänemeri (0)

Sarnased õppematerjalid

10

pptx

Miks meri on soolane?

Miks meri on soolane? HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% Merevee Soolsus Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga Kõige soolasem meri Punane meri Sooja vee suur aurustumine on muutnud Punase mere üheks maailma kõige soolasemaks mereks, kus ühe liitri vee kohta tuleb 38-42 grammi soola (kuid tuleb meelde Surnumeri, et see ei ole mitte meri, vaid järv). Pilt Click to edit Master text styles Second level Third level

Geograafia

34

pptx

Läänemeri

Läänemeri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level  Kus? Mis? Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel.  Liigestus Rannajoon on väga liigestatud. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole

Bioloogia

16

pptx

Eesti Loomastiku esitlus

Eesti Loomastik Albert Pehk Tartu Kunstigümnaasium 9.A klass 2012.a Eestis on kokku üle 15 000 loomaliigi, põhiline osa neist putukad. Imetajaid on kokku 64. Neist 3 ­ ondatra, kährikkoer ja ameerika naarits ­ on Eestisse sisse toodud ja kaks ­ kobras ning euroopa hirv ­ on reintrodutseeritud (taas tutvustatud, sisse juhatatud). Linde on Eestis registreeritud 329, kellest pesitseb siin 222 liiki, läbi rändab või talvitub 38 liiki, ülejaanud on eksikülalised. Eesti vetest on leitud 65 liiki kalu. Kahepaikseid on kokku 11 liiki. Roomajaid on 5 liiki. Eesti aladel on teada ligi 15 000 liiki putukaid ning üle 3500 liigi muid selgrootuid Imetajad ...elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired jne. Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane, siseveekogude

Geograafia

11

pptx

Burundi rahvastik

BURUNDI Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RAHVASTIK · Rahvaarv 8,988,091 (2009) · Rahvastiku tihedus 219 · in/km2 Mehi u. 49,6% ja naisi u. Click to edit Master text styles 50,4% Second level · Loomulik iibe üldkordaja Third level 28,8 promilli · Linnaelanike osakaal Fourth level 10% Fifth level Burundi rahvaarvu muutum

Geograafia

27

pptx

Prantsusmaa ( slaidid )

Koostaja :Sandra Veermets Juhendaja: Anu Teppo Klass:9b PRANTSUSMAA  Iseloomustus Pealinn-Pariis Rahvaarv-65102719 Pindala-674 843km2 Riigikeel-prantsuse Rahaühik-euro K.Tihedus-97in/km Riigikord- Semipresidentlaane vabariik Linnad-Marseilles,Pariis, Lyon Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styl Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asend Click to edit Master text styles Koordinaadid-47,5pl Second level 2.5ip Third level Manner-Euraasia

Geograafia

15

pptx

KALA

KALA Stiina Siraki HT12-KE  Kala kuulub kalatoodete gruppi, mis peaks moodustama päevasest toidukogusest 9% Räim Räim on maitsva lihaga, vee, valgu, rasva ja mineraalainete sisalduselt keskmise tasemega, hinnatasemelt odav ja populaarne kala nii värskelt, suitsutatult kui hoidistena. Kilu Meie tööstuskaladest kõige aeglasema kasvuga kala. Liha peetakse räime omast maitsvamaks. Räimest suurema rasvasisaldusega. Tuntuimad road on sprotid ja vürtsikilu. Lõhe Lõhe on suure rasvasisalduse ja kõrge kalorsusega. Rasvasuse poolest jääb alla vaid angerjale. Eriti hinnatud on külmsuitsu ja soolalõhe. Forell Forelli head omadused sarnanevad lõhega, kuid söödav osa moodustab üldkaalust 4/5, seega oluliselt rohkem, kui enamikul kaladest. Haug

Toiduainete õpetus

18

pptx

Eesti rannikumeri

7 Eesti rannikumeri Marianne Kangur KM31 Maakerge... Eesti jääb suuremas osas maakerke alale. Meri meie rannikul taandub, vee alt kerkivad karid, need muutuvad laidudeks ja saarteks, mis kasvavad lõpuks suurema saare või mandri külge poolsaareks. Kõige kiiremini toimub maakerge Hiiumaal umbes 23 mm aastas Saaremaa lõunarannik, Pärnumaa rannik ja Narva lahe rannik ei kerki peaaegu üldse, Ruhnu saar aga vajub. Kui maakoore kerkimine samas tempos jätkub, siis umbes 3000 aasta pärast on LääneEesti saared mandriga kokku kasvanud ning üksnes Väinamere kõige sügavamates kohtades on säilinud mõned väikesed järved. Ilmselt on ka Liivi laht järveks muutunud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paik

Rannikumere ökoloogia

15

pptx

Eesti metsamajandus ja metsatööstus

EESTI METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Aliis Uudelt TPL 2013 Metsad 50,6% Eesti maismaast Umbes 2,3 mln hektaril 70% majandatavad Kolmandik kaitsereziimidega Euroopas 4. koht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsatüübid ja paiknemine Parasvöötme segametsade vöönd Enamlevinud männi-, kuuse- ja kasemetsad Lisaks haavad ja lepad Põhja-Eestis ja saartel palumetsad ­ 20% Kagu-, Kirde- ja Põhja-Eestis laanemetsad ­ 11% Lääne-Eestis soovikumetsad ­ 22% Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsakorraldus Majanduslike piiranguteta ­ 69% Majanduspiirangutega ­ 21,6% Rangelt kait

Eesti loodus- ja majandusgeograafia

Meedia

Kommentaarid (0)