Punase torni ajalugu ja seisukord. (1)

Sarnased õppematerjalid

20

ppt

Eesti linnade vapid

 VILJANDI ORDUAJAL Orduajal oli kaks vappi: uks ROOSI, teine NEITSI MAARJA kujutisega. 18. Saj. võeti kasutusele ainult ROOSIGA vapp  VILJANDI-FELLIN 1283 · Viieõieline roos, ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN ­ Viljandi nimetus  VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku asetseva laskeavaga ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni LIPUKESED.  RAKVERE-WESENBERG 1302 · Pitsatil kolmeharuline KROON, alaosas KUUEHARULI NE TÄHT (sini- punasel taustal kuldne kroon ja täht) KURESSAARE 1563 (Magnus)- Arensburg · Sinisel kilbil 2 lossitorniga hõbedane loss. · Ühel tornil kuldne

Ühiskond

10

doc

Kunsti ajaloo reisiplaan

käest kätte ja oli 1611. aastaks purustatud. On oletatud, et rootslased rajasid linnusesse laskemoonalao, kuid kindlad allikad selle kohta puuduvad. Kaitseotstarbel linnust seejärel ei taastatud. 18. sajandi lõpul või 19. sajandi algul ehitati III eeslinnusele Viljandi mõisa ait- kuivati, mis on säilinud. 7.00 Pooletunnine jalutuskäik läbi Viljandi vanalinna Jaani kiriku suunas. 7.30 Tutvumine Viljandi Jaani kirikuga Viljandi Jaani kiriku ajalugu ulatub frantsisklaste kloostrini 15. sajandi II poolel. Kooriruum on vanim, pikihoone ja torn hiljem juurde ehitatud. Liivi sõjas, kui klooster purustati, kannatas ka kirik. Linnarahva tarbeks mõeldud jumalakojaks ehitati evangelist Johannesele pühendatud kirik 17. sajandi esimestel kümnendeil, ümberehitusi on tehtud hiljemgi. Baroksena näiv tornikiiver valmis tulekahjujärgselt 1815. Viiskümmend aastat tagasi sunniti

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)