Pärilikkuse tõttu sarnanevad järglased vanematega. Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemiseja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinihape e. DNA. Molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustub kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome.
Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikult on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nagu ühe perekonna lapsed . Organismid paljunevad kas suguliselt v mittesuguliselt . Vegatiivne paljunemine on vanim viis. See levinud looma,taime ja seeneriigis. Üherakulistel organismidel toimub kas pooldumine, pungumine v hulgijagunemine. Hulkraksetel loomadel esineb jagunemine ja pungumine. Vegetatiivne paljunemine on vanim. Iseloomustab väga vähene pärilik muutlikus, moodustunud järglaskond oma pärilikkuselt ühesugune. Sellel paljunemisel osaleb üks vanemorganism,ei toimu sugurakkude valmimist, ega ka viljastumist. Samas on ka vegetatiivne paljunemine suhteliselt kiire paljumsviis. Eoseline paljunemine on levinud algloomadel, seentel, taimedel. Tekib palju eoseid, eosed on erilised üherakulised struktuurid, mida katab paks kest. Sugulisel paljunemisel on vaja üldjuhul kaht eri soost vanemorganismi
, keemilised- nt. tugevatoimelised alused ja happed, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid, füüsikalised ehk erinevad kiirgused- nt, radioaktiivne, röntgen, ultraviolett) Muutlikkust uuritakse kaksikutel- kahemunakaksikute tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikusest kui ka keskkonnatungimuste mõjust. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud aga ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused. Organismid võivad paljuneda suguliselt (nii esineb kõige ulatuslikum pärilik muutlikkus- viljastumisel kombineeruvad emas- ja isasorgan. geenid ja kromosoomid, sp. ongi sugulisel paljunemisel kõik järglased üksteisest ja vanematest erinevad) ja mittesuguliselt (jaguneb vegetatiivseks-kõige vanem paljunemisviis, mille korral pärilik muutlikkus kas puudub üldse või on min., ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutantsioonid
lihased, ahenevad veresooned, rasvade lagundamine, lihaste vahelduv kokkutõmbumine ja lõtvumine (lõdisemine). Organismi kudede ja elundite talitluse reguleerimine toimub: · meeleelundite vahendusel · närvisüsteemi vahendusel · verre paiskuvate hormoonide vahendusel PÄRILIKKUSE ALUSED I DNA Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Vanemate pärilik info koos keskkonnaga määrab järglastel tunnuste kujunemise. Pärilikkuseaine asub rakutuumas DNA. DNA desoksüribonukleiinhape: · On kõikides organismides. · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Koosneb kahest ahelast. · Ahelad on teineteise ümber keerdunud. · Enne raku jagunemist DNA kahekordistub: a) ahelad eralduvad teineteisest. b) kummagi ahela vastu sünteesitakse uus ahel. c) saadakse 2 ühesuguse koostisega DNA molekuli.
Bioloogia 7. aprill 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid. 2. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA' st. Teatud kromosoomi lõigud ehk DNA lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid. 3. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni?
21. Millist kasu saadakse transgeensetest taimedest ja loomadest? Transgeensetest taimedest: todiduainete tööstus (tomatid, mais, bioküttus, keskkonna puhastus) Transgeensetest loomadest: mudelloomad, ravimitetootmine, organi doonerid 22. Võrrelge geneetiliselt muudetud toidu eeliseid ja puudusi. Eelised: kasvatamine odavam, parem kvaliteet, säilib kauem, saab rohkem Puudusedanergeenid, võivad tekitab umbrohu 23. DNA- Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilik informatsioon Geen- DNA lõik, osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises Kromosoom- pärilikkuse kandjad Kromosoomistik- liigispetsiifiline, igal liigil on kindel arv, kindla kujuga kromosoome Geenialleel- A,a Dominantne alleel, Retsessiivne alleel mutatiivne muutlikus- on tegemist siis kui tavaliselt väiskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide arvus kombinatiivne muutlikkus- seisneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste
alleeli a, siis on tal kõigis keharakkudes Aa ja avaldub ................................................ Kuigi kõik geenid on olemas kõigis rakkudes, on nad aktiivsed ainult ............................................................................................. Kokku on inimesel umbes ....................................geeni. Muutlikkus on ..................................... Muutlikkus jaguneb: 1. Pärilik muutlikkus Seda põhjustavad: a) ................................... b).................................... Pärilik muutlikkus jaguneb Mutatiivne muutlikkus Kombinatiivne muutlikkus Põhjuseks............................. Põhjuseks ............................. Mutatsioonid on ........................................................................................
puudumine, hallid või sinised silmad jne. 3) Mis on esmased ja teisesed sugutunnused meestel ja naistel? Esmased on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed on meestel: karvakasv näol, madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad, naistel: rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon. 4) Kuidas määratakse inimese sugu? Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. 5) Mis on pärilik ja mittepärilik muutlikkus, mutatiivne ja kombinatiivne muutlikkus? Pärilik muutlikkus pärandub järglastele(muutused geenides või kromosoomides). Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele. Mutatiivne muutlikkus on siis, kui väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Kombinatiivne muutlikkus on kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel.
Kõik kommentaarid