50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
89 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hannamanna15
Õppematerjali autor
Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused .................................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed ..................................................................................................... 6 Vedelate biokütuste liigitus ........................................................................................... 6 Maaressurss ....................................................................................................................... 7
Biokütused Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. "Lageraie kütus" Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest,
Biokütused Kaire Jürimaa 10.klass Biokütus Energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus Oma olemuselt kemiline energia, mis on salvestunud elusorganismide hiljutise elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines Kuulub taastuvate kütuste hulka Võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu Esimene energiallikas mida inimene hakkas kasutama (puit) Esmased biokütused: küttepuu, hagu, puusüsi, õled, hein, sõnnik Töödeldud biokütused: hakkpuit, saepuru, bioetanool, biodiislikütus, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkivat biogaasi Maailma enimkasutatavad mittefossiilsed mootorikütused: bioetanool ja-diislikütus Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest ¾ maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist
Autode arv ja seega ka nõudlus fossiilkütuste järele on viimastel aastakümnetel suurenenud. See on põhjustanud õhu saastumist tihedalt asustatud aladel, kuid samas on inimesed hakanud teadvustama fossiilsete kütuste kasutamise mõju looduskeskkonnale ja tervisele. Kuna suurt tähelepanu on hakatud pöörama kliimamuutustele, on ka see pannud mõtlema alternatiivsete mootorikütuste arendamisele lähitulevikus. Sellest lähtuvalt on jäjest rohkem hakanud levima biokütus. Biokütus on bioloogilist (biogeenset) päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine. Tahked kütused on puit, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Vedelad kütused on peamiselt naftasaadused. Gaasilised kütused on maagaas, vedelgaas, tehisgaasid ja biogaas. Biodiisli tootmine: Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest (rapsiseemneõli,
Ei 7. Millised on põhilised tänapäeval kütustesse lisatavad lisandid (tanklas müüdavatel kütustel firmade enda poolt lisatavad)? Määrimist ja põlemist soodustavad lisandid. 8. Kas külmfiltriummistuspunkti on võimalik alandada lisades kütusesse lisandit? Jah. 9. Kas tanklast ostetud kütusel on lisandid sees, või peab neid sinna ise juurde lisama? On olemas. 10. Kas tihedust saab lisandiga muuta? Saab 11. Kütus on muutunud mõne kuuga kollaseks. Mis juhtus ja mida oleks saanud selle vältimiseks teha? Kütus on oksüdeerunud, hoida kütus eemal päikesevalgusest ning lisada korrosiooni pidurdavat lisandit. 12. Millise kontsentratsioonini loetakse lisatav aine lisandiks (ATC järgi)? Kuni 1 protsendini. 13. Millise lisandi keelustamise tagajärjel oli vaja asendada see kahe uue lisandiga ning millistel põhjusel?
toodetakse ja kasutatakse maailmas kõige rohkem Brasiilias. ● Biogaas on biomassist või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud küttegaas, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena. ● Biometanool on biomassist toodetud metanool, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena. ● Biodimetüüleeter on biomassist toodetud dimetüüleeter, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena. ● Bio-MTBE (metüül-tert-butüüleeter) on biometanoolist toodetud kütus. ● Sünteetilised biokütused on biomassist toodetud sünteetilised süsivesinikud või sünteetiliste süsivesinike segud. ● Biovesinik on biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud vesinik, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena. Erinevate biokütuste tootmine Biokütuse kasutuselevõtu riskid ● Süveneb konkurents biokütuste tooraine turul. ● Kütuste turul muutuvad biokütuste hinnad samas suunas fossiilsete kütuste hindadega.
Kütused Kütused on põlevained, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadme- tes. Kütused jagunevad agregaatolekult: · Tahked kütused puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms. · Vedelkütused mootoribensiin, diislikütus, biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm. · Gaaskütused vedelgaas, maagaas (surugaas) Sisepõlemismootorites, reaktiivmootorites ja gaasiturbiinseadmetes kasutatakse vedel- või gaaskütuseid. Automootorites kasutatakse põhiliselt mootoribensiinivõi diislikütust. Viimastel aastatel leiab järjest enamat kasutamist biodiislikütus ja bioetanool. Neid kasutatakse enamasti segus tavakütustega. Biodiislikütust saab kasutada osades mootorites ka puhtalt.
a Biodiesel Paldiski, mis läks aga pankrotti. https://www.aripaev.ee/uudised/2008/06/02/Tselluloosist_etanooli_valmistav_tehas_alustas_tood https://www.energy.gov/lpo/abengoa-bioenergy Abengoa bioenergy, Hispaania https://energiatalgud.ee/img_auth.php/8/81/ Kask,_Ü._Bioetanooli_kasutamise_eeldused_ja_võimalused_Eestis.pdf Siit sain selle sünteesi pildi ka http://www.eby.ee/Ylo_Kask.pdf Slaidiesitus just tselluloost etanooli toomise kohta Esimese ja teise põlvkonna biokütused Biokütuse eelised (mitte aind tselluloosist toodetud) Eelis 1 Bioetanooli tootmise kõrvalprodukt praak (praaga) on elektritootmisel taastuvkütus, millel puudub EL regulatsioonide arvestuses, võrreldes fossiilkütustega, CO2 emissioon. Iga tonni bioetanooli tootmisel eraldub kõrvalproduktina 1,34 tonni praaka, mis on Eestis kasutatav taastuvkütusena. 1 tonn praaka on 50% niiskuse juures sama kütteväärtusega mis 1 tonn põlevkivi. Täpsemalt ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid