Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

II A rühma metallid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
II A rühma metallid #1 II A rühma metallid #2 II A rühma metallid #3 II A rühma metallid #4 II A rühma metallid #5 II A rühma metallid #6 II A rühma metallid #7 II A rühma metallid #8 II A rühma metallid #9 II A rühma metallid #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor timotimo Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt- 1 ron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle erakordselt kergesti. Kusjuure

Keemia
thumbnail
1
doc

II A RÜHMA METALLID

II A RÜHMA METALLID: moodustavad veega reageerides leeliseid. loovutavad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on. Leekide värvused: Ca- telliskivi punane, Sr- punane, Ba- kollakasroheline Füüsikalised omadused: värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Keemilised omadused: keemiliselt aktiivsed, keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Hapnikuga reageerimisel süttivad metallid heleda leegiga põlema ja tekivad vastava metalli oksiidid. Reageerimisel happega tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik. Leelismuldmetallid reageerivad veega ning saadusteks on vastava metalli hüdroksiid ja vesinik BERÜLLIUM: on kergete, korrosioonikindlate ja heade mehh

Keemia
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �

Keemia
thumbnail
29
doc

Keemia aluste KT3

"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale

Keemia alused
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoob

Keemia
thumbnail
44
doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime

Keemia
thumbnail
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass KEEMIA referaat Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud...........................

Keemia
thumbnail
7
doc

Metallilised elemendid lihtainetena

Metallide asend perioodilisuse süsteemis ja aatomi ehitus Metallideks nimetatakse metallilisi elemente lihtainetena.Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid. Silmaga on näha, et metallilisi elemente on märgatavalt rohkem Aatomi ehituse omap�

Keemia



Lisainfo

Kokkuvõte!

Kommentaarid (2)

upikas profiilipilt
upikas: sain paremini aru kui õpetaja jutust:D
18:53 18-10-2010
m1a1n1n1u profiilipilt
m1a1n1n1u: Korralik materjal
17:11 16-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun