Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades
MAJANDUSPOLIITIKA Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemateks ja parandades otsustusprotsessi. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed
Vaesed tahaksid aga SKP enda kasuks oluliselt ümber jagada. Pensionärid tahaksid suure osa riigieelarvest kantida pensionideks, sõjaväelased kaitsekulutusteks, üliõpilased stipendiumideks jne. Põllumajandustootjad on sügavalt veendunud, et riik on kohustatud neid eelarvest toetama. Toiduainete importijad arvavad aga, et seda pole üldse vaja teha jne. 2. Mis piiravad majanduspoliitika väljatöötajate ja elluviijate võimalusi? Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad ei ole oma otsustustes vabad. Nende võimalusi piiravad nende endi pädevus; kehtiv poliitiline kord; huvigrupid. Ühiskondlike normide süsteemid ei võimalda majanduspoliitilisi otsuseid sõltumatult vastu võtta. Institutsioonid ja ühiskondliku otsustusprotsessi reeglid on lühiajaliselt muutumatud.
Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamatuid, ajakirjades ning ajalehtedes ilmunud vastavateemalisi artikleid, uurimistöid, samuti mitmete valitsusasutuste dokumente. Majanduspoliitika vaatleb probleeme tunduvalt laiemalt ning filosoofilisemalt (tihti ka pragmaatilisemalt ja isegi küünilisemalt), kui seda teevad näiteks mikroökonoomika ning makroökonoomika, mis enamasti lihtsustatult käsitlevad turgu ja riiki ideaalsetena ning inimesi
on inimeste reaaltulu pikaajalises perspektiivis majanduslik langus – tegeliku SKP langus potentsiaalse suhtes majanduslik liberalism – majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt majanduslik sund – asjaolu, et elamiseks vajalike hüviste omandamiseks vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle majanduslik tõus – tegeliku SKP tõus potentsiaalse suhtes majanduspoliitika – meetodite ja vahendite kogumit majanduse üldise tasakaalu mõjutamiseks ning majanduse tsüklilisest arengust tulenevate sotsiaalmajanduslike tagajärgede pehmendamiseks majanduspoliitika – tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega majanduspoliitiline mudel – majanduslike ja poliitiliste seoste kogum, milles on riigi elanikkond sotsiaalse konsensuse (kokkuleppe) saavutanud ja mis peab viima kõige
situatsioonides; c) on igapäevaelu rutiinsed tavad, millel on üldjuhul vähe moraalset tähtsust. 78.Kultuuri normatiivse komponendi moodustavad a) argiteadmised; b)ettekirjutused käitumise kohta; c) asjad ja nende käsutamise viisid. 79.Kultuuri väärtuselise komponendi moodustavad a)tegelikkuse vastavus inimeste vajadustele ja eesmärkidele; b)märgid ja sümbolid; c)ideoloogiad, müüdid, usundid. 6. Kvantitatiivne majanduspoliitika a) hõlmab majandusstruktuuri muudatusi; b)on suunatud ökonomeetriliste struktuurivõrrandite lahendamisele; on üldine majandusstrateegia, selle seatud eesmärgid ja vahendid 33.Kõige üldisem ja tüüpiline riigipoolne sekkumine on a)uute ja täiendavate seaduste ning õigusaktide kehtestamine, olemasolevate täiendamine või muutmine; b) abistava käe mudeli rakendamine; c)poliitikatõrgete ja haldustõrgete vähendamine. 93.Kõige rohkem takistab sotsiaalset mobiilsust a) budism;
aastatel Milton Friedmani (s. 1912) juhtimisel välja monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga. Monetaristid väidavad, et raha pakkumisel on majanduses väga oluline roll ning seda ei tohiks piirata vaid ülesandega hoida intressimäärasid püsival tasemel. Monetaristid väidavad, et majandus on oma olemuselt stabiilne ning enamus majandusprobleeme tuleneb ebapiisavast pakkumisest. Majanduspoliitika peaks olema suunatud pikaajalise stabiilse hinnataseme tagamisele. Kogunõudluse mõjutamine rikub majanduse isereguleerimise võimet. Põhjuse selliseks kriitikaks andis seitsmekümnendatel aastatel aset leidnud inflatsioon millega kaasnes suur tööpuudus. Sellises olukorras osutusid Keynesi poolt pakutud vahendid sobimatuteks. Monetaristid väidavad, et ettevõtluse arengu tagamiseks peab kogu riiklik majanduspoliitika olema suunatud stabiilse hinnataseme tagamisele
2. Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet. Tõene 3. Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus. Tõene 4. Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks. Tõene 5. Maksupoliitika eesmärk on kasvatada majandust, mitte täita eelarveauke. Tõene 6. Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga. Väär 7. Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika. Tõene 8. Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge. Väär 9. Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil. Väär 10. Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. Tõene Test 15 – tööpuudus 1. Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis
Kõik kommentaarid