Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks (7)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mil viisil satuti Nõukogude tagalasse?
  • Miks astuti Saksa relvajõududesse?

Lõik failist

AJALOO RIIGIEKSAM 2010


EESTI AJALUGU


Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid
periood
Eesti kaart ( haldusjaotus )
pöördepunktid
muinasaeg
kuni 13. sajandi alguseni
8 suurt maakonda + 4/6 väikest, kihelkonnad (45)
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)
keskaeg
13.saj.-16. sajandi keskpaik
a) neli feodaalriiki:
Tartu piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkond
Eestimaa hertsogkond (Taani valdus )
Orduriik (jagunes komtuur- ja foogtkondadeks)
1202- 1236 Mõõgavendade ordu
1237 Liivi ordu Saksa ordu Liivimaa haruna
b) alates 1346. aastast kolm riiki:
Tartu piiskopkond (1558 venelased vallutasid)
Saare-Lääne piiskopkond (1558-61 liideti Taani aladega)
Orduriik (1561 andis end Poola-Leedu võimu alla)
Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse kujunemine),
Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4)
Liivi sõda 1558-1583,
Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi kokkuvarisemine , sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, Poola, Taani,
1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola-Venemaa),
1583 Pljussa vaherahu (Rootsi-Venemaa),
Sõja tulemusena kolme kuninga võimu algus Eestis
kolme kuninga võim
16. saj, lõpp, 17. saj. keskpaik
a) Rootsi võim Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang, jagunes neljaks maakonnaks)
b) Poola võim Lõuna-Eestis (jagunes presidentkondadeks, 1598 .aastast vojevoodkondadeks)
c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks)
Poola-Rootsi sõjad 1600-1629, Altmargi vaherahu, kogu Mandri-Eesti Rootsile (Lõuna-Eestist moodustati Liivimaa kubermang, jagunes maakondadeks),
Rootsi-Taani sõjad 1643 -45, Brömsebro rahuga Saaremaa (+ Muhumaa) Rootsile
1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola-Leedu vahel: Ruhnu läks Rootsile.
Rootsi aeg
16. saj. lõpp, 18. saj. algus
Eestimaa (Lääne, Harju, Järva, Viru) ja Liivimaa (Saare, Pärnu, Tartu) kubermangud, jagunesid maakondadeks
Põhjasõda 1700-1721, (1710 Eesti alade sisuline liitmine )
Uusikaupungi rahuga 1721 Eesti ala Vene keisririigi koosseisu (juriidiliselt)
Vene aeg
18. saj. algus- 1918
Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, jagunesid maakondadeks (kreisideks) (Katariina II asehalduskorra ajal kolm uut maakonda: Võru, Viljandi, Paldiski).
1917. a. autonoomiaseadusega ühendati Eestimaa kubermangu ka Liivimaa eestlastega asustatud alad ( etniline piir)
12 linna
Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal toimunud Vene revolutsioonide tulemusena sai Eesti autonoomia (30. märts 1917) ja kuulutas välja iseseisvuse (24. veebruar 1918).
Saksa okupatsioonile (veebr.- nov. 1918) järgnes Vabadussõda (1918-1920), mis lõppes Tartu rahuga (2. veebr. 1920)
Eesti Vabariik
1920-1940
haldusjaotus: maakond (11)-vald + linn, Tartu rahuga lisandusid Petseri maakond ja Narva- tagune ala
1934. aasta riigipööre – vaikiva ajastu algus: parlamentaarne demokraatia asendumine Pätsi autoritaarse diktatuuriga.
Teine maailmasõda
1939-1945
maakond- vald + linn
28. sept. 1939 baasideleping Nõukogude Liiduga,
17. juunil 1940 algas nõukogude okupatsioon (EV sisuline lõpp), 21. juunil riigipööre, 6. aug. inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu,
juuli- august 1941 suvesõda,
1941-1944 Saksa okupatsioon,
1944-st nõukogude okupatsioon
Nõukogude okupatsioon – Eesti NSV
1944- 1991
1944-50 maakond (10) -vald; valdade sees külanõukogud, 1944 liideti Petserimaa ja Narva-tagune ala Vene NFSV-ga: Tartu rahu järgne territoorium vähenes 5% võrra.
1940. aastate teisel poolel pärast Petserimaa likvideerimist loodi juurde 3 uut maakonda – Hiiumaa, Jõhvimaa ja Jõgevamaa. Seega 13 maakonda kuni rajoniseerimiseni.
1950 rajoonid (39) ja külanõukogud (rajoniseerimine)
1952-52 kolmetasandiline haldusjaotus (kolm oblastit – Tallinn, Pärnu, Tartu; rajoonid; külanõukogud),
rajoonide ümberkujundamine, 1978. aastaks 15 maarajooni,
1990. aastal nimetati rajoonid taas maakondadeks (15)
uus ärkamisaeg alates 1987. aastast, lõppes 1991. aastal Eesti taasiseseisvumisega
Eesti Vabariik
alates 20. augustist 1991
Maakond (15)-vald (193) + linn (33)
1992 rahareform, uus põhiseadus, Riigikogu ja presidendi valimised,
1994 (31. august) võõrvägede lõplik lahkumine Eestist
1. Muistne vabadusvõitlus ehk Läänemeremaade ristiusustamine 1208-1227 – tähistab keskaja algust
Eestlased muinasaja lõpul: peamised elatusalad põlluharimine (kolmeväljasüsteem), asustustüüp küla - kihelkond - maakond. Ühiskondlik arengutase - kujunev varanduslik ebavõrdsus ja ülikute esiletõus, maa eraomand . Haldusjaotus: vt. muinasmaakondade kaart (kaart 1)
Muistne vabadusvõitlus: 1198 piiskop Meinhard alustab Liivimaal misjonit. Liivimaa ristisõja algus 1198 – piiskop Berthold . Tõeline ristisõda algab piiskop Albertiga - Riia linna asutamine 1201, Mõõgavendade ordu (Kristuse sõjateenistuse vendade ordu) 1202 (asutas Theoderich ja sellest ka pidev tüli piiskopi ja ordu vahel). 1208 jõuab ristisõda Eesti pinnale. Ristijateks olid saksa, taani ja rootsi ristisõdijad. Eesti ala jaotati peatselt Taani kuningriigi (Harju-Viru), Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade ning mõõgavendade, hiljem Liivi ordu vahel.
Vasakule Paremale
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #1 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #2 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #3 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #4 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #5 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #6 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #7 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #8 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #9 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #10 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #11 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #12 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #13 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #14 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #15 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #16 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #17 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #18 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #19 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #20 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #21 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #22 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #23 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #24 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #25 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #26 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #27 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #28 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #29 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #30 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #31 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #32 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #33 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #34 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #35 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #36 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #37 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #38 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #39 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #40 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #41 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #42 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #43 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #44 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #45 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #46 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #47 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #48
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 385 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kiirats7 Õppematerjali autor
äärmiselt põhjalik, 47 lk materjali. Kirjeldused, sõdade käigud, ajaloolised isikud, kõikide sündmuste eeldused, faktid, tagajärjed jne. Kasutatud ka eksamikogumiku abi.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõju Eestile. Algus 28. juuli 1

Ajalugu
thumbnail
28
docx

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA  RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.  KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid

Ajalugu
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine ­ Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöö

Ajalugu
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma

Ajalugu
thumbnail
20
docx

12. klassi koolieksami piletid ajaloos

maailmakultuurile kangelasloo "Rolandi laul". *800a andis löögi Bütsantsi valduste pihta. Soovis sellega tõestada, et on väärt keisrikrooni kandma. *812a sõlmisid Karl S ja Bütsantsi Michael I rahulepingu, millega basileus tunnistas Karli kui keisrit, jättes Aadria merest põhja pool asuvad maad. *Vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1 200 00(ruut)km, kus elas 15- 18miljonit inimest -Paavst ja paavstiriik- ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja paavstiriik oli Itaalia ajaloo tähtsaimaid riike -Munklus- usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja ja võimalikult intensiivsel kultusetoiminguis osalemisel. -Kloostrid- kloostreid hakkas rajama Karl Suur -Linnad-Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. 9. sajandil hakkas Euroopa muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem

Ajalugu
thumbnail
36
odt

Ajalooõpetuse eksam

I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest. Itaallas

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu




Kommentaarid (7)

8ecca profiilipilt
8ecca: Väga hea ja sisukas dokument, aga kui asjast midagi ei tea võib kohati mõni asi segaseks jääda.
12:33 24-05-2012
kihnu profiilipilt
kihnu: suur aitähh:) Väga hea!
20:15 18-02-2011
kriiiisu profiilipilt
kriiiisu: väga hea ja põhjalik!
11:39 26-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun