Lained (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Võnkumine - mõisted

LAINEKS nim ühtedest punktidest teistesse levivaid võnkumisi. LAINEPIKKUS on teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul LAINEPIKKUS võrdub kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahelise kaugusega. MATEMAATILINE PENDEL ­ koosneb kaaluta niidist ja punktmassist, väikeste amplituudide korral ei sõltu periood amplituudist PERIOOD T näitab, kui pika ajavahemiku jooksul toimub üks täisvõnge PIKILAINES võnguvad osakesed lainelevimise suunas (need lained levivad kõikides keskkondades) POOLVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise Punktis A (ühilduvus) tekib maksimum, kui käiguvahe on paarisarv poollainepikkusi ja miinimum, kui käiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi d=n*( / 2) PÜSIV INTERFERENTSPILT tekib, siis kui vaadeldavasse piirkonda jõudnud lained on KOHERENTSED st laine allikate võnkesagedused on võrdsed ja käiguvahe ei muutu (siia käib see kahe laine joonis)>>>>>

Füüsika

3

doc

Füüsika kordamisküsimuste vastused

võnkesagedus (f) ­ (laineosakese) poolt ajavahemikus sooritatavate täisvõngete arv lainepikkus (lambda) ­ piki laine levimissihti mõõdetud kaugus kahe samas taktis (faasis) võnkuva punkti vahel laine levimiskiirus (v) ­ ajaühikus häirituse poolt läbitud teepikkus 4. Elektromagnetlaine kujutab endast harmoonilise võnkumise seaduse järgi muutuvat elektri- ja magnetvälja kombinatsiooni, kus võnked toimuvad samas faasis. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. 5. Lained on vastandfaasis, kui nende elektriväljad võnguvad vastastaktis. 6. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. 7. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 8

Füüsika

28

doc

Füüsika teemade konspekt

eemaldumisel väheneb. Heli on keskkonnas lainena leviv võnkumine, kitsamas mõttes inimkõrvaga kuldav võnkumine. (piki-) Huygensi printsiip ­ lainefrondi iga punkt on elementaarlainete allikas, kus elementaarlained levivad igas suunas. Kõigi elementaarlainete mähispind ongi uus lainefront. Interferents on kahe või enama laine liitumisel tekkiva liitlaine amplituudi sõltuvus liituvate lainete faasidest. Interferentsi maksimum ­ kui lained liituvad ühesugustes faasides, st käiguvahesse mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. Interferentsi miinimum ­ kui lained liituvad vastupidustes faasides, st käiguvahesse mahub paaritu arv poollainepikkusi. Koherentseteks laineteks nim laineid, millel on ühesugune sagedus ja ajas muutumatu faaside vahe. 15

Füüsika

11

doc

Optika küsimused ja vastused

Päikse valguskiirgus. 30. Mis on ultravalgus? Valguslained, mis jäävad violetsest madalamale (alla 380 nm) nimetatakse ultravalguseks. 31. Mis on ultravalguse toimed? Ultravalgus teatud kogustes on kasulik, sest aitab toota vitamiin D2'te. Suures koguses hävitab ta baktereid ja põhjustab nahavähki ja silmahaigusi. 32. Mis on osooniaugud? Osooniaugud on kohad, kus osoonikiht on tavapärasest õhem. 33. Mida nimetakse difraktsiooniks? Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 34. Mis on Huygensi printsiip? Iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. 35. Kuidas praktikas saada difraktsioonipilti? Väga lihtsalt. Tuleb vaid pöial ja nimetissõrm üksteisele hoida väga lähedal ja tekkivast pilust läbi vaadata. Tekkiv tume joon ongi põhjustatud valguse difraktsioonist. 36. Joonista, kuidas on võimalik valguse sattumine varju piirkonda'

Füüsika

10

doc

Lained

Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Ristlainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille käigus keskkonnaosakesed võnguvad laine levimissuunaga risti, näiteks lained veepinnal. A z v x -A Joonis leheküljel kujutab x-telje sihis levivat lainet veepinnal. Veepinna molekulid

Füüsika

5

docx

füüsika

Põhjendage vastust. Väiksem kui mitteelastse põrke korral 7. Kuidas määrata selles katses deformatsiooniks kulunud töö? Difraktsioonivõre 1. Selgitage difraktsiooni mõistet. füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või levib väikesest avast välja. 2. Selgitage Huygens-Fresneli printsiibi sisu. meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. 3. Millised lained on koherentsed? nimetatakse füüsikas laineid, millel on konstantne faasivahe ja püsiv sagedus. See annab lainetele ideaalse omaduse, mis võimaldab statsionaarses olekus interferentsi. Koherentsete lainete kohtumisel tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. 4. Mida nimetatakse interferentsiks? füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem

Füüsika

8

doc

Füüsika konspekt

14. füüsikaline pendel- vb iga keha , kui see on nii kinnitatud, et ta saab võnkuda ning kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. 15. harmooniliste võnkumiste liitmine- 16. võnkumiste sumbumine- sumb.võnkumisi kirjeldab sinfunkt.,kuid selle amplituud väheneb ajas eksponentsiaalselt. Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse log dekrement , mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte ln-iga. 17. lained elastses keskkonnas- 18. akustika- 19. 20. Torricelli seadus- määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. 21. sisehõõre vedelikus- (Fh) on võrdeline kiiruse gradiendi (dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga S ning suunatud liikumisele vastu. 22. Termodünaamika I prinsiip- süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. (Q-soojushulk(1J), U- siseenergia, A-töö välismõjude vastu) 23

Füüsika

26

doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Matemaatiline pendel ­ võnkumine toimub raskusjõu ja elastsusjõu. Resultantjõu algväärtus muutub, järelikult muutub ka kiirendus. Tegemist on harmoonilise võnkumisega. T = 2 g Vedrupendel m T = 2 Kujutab vedru külge kinnitatud keha võnkumist. Lained Lained jagunevad kaheks suureks rühmaks: 1. Mehaanilised lained 1 Merelaine 2 Maavärina laine 3 Helilaine 2. Elektromagnet lained: 1 Raadiolained, valguslaine, soojuskiirgus Lainete juures on alati tegemist mingisuguste liikumiste ja muutumistega. Tunnus: tekib tasakaalu häirimisel ja laine levimisel ei kandu endas aine vaid häiritus ehk liikumisenergia. Laine ­ võnkumise edasikandumine ruumis

Füüsika

Kommentaarid (0)