Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Romsdalsfjord Norras (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas sinna saab?
Vasakule Paremale
Romsdalsfjord Norras #1 Romsdalsfjord Norras #2 Romsdalsfjord Norras #3 Romsdalsfjord Norras #4 Romsdalsfjord Norras #5 Romsdalsfjord Norras #6 Romsdalsfjord Norras #7 Romsdalsfjord Norras #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tydoke Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

TALLINNA VABAÕHU MUUSEUM

TALLINNA VABAÕHU MUUSEUM KOKKUVÕTE Tallinnas, kaunis paigas nimega Rocca al Mare, asub omamoodi küla, kus saab tutvuda Eesti 18.-20. sajandi maa-arhitektuuri ja eluoluga. Muuseumi 12 talus saab ülevaate sellest, kuidas elasid endistel aegadel erineva jõukusega pered. 1909. aastal Tartus asutatud Eesti Rahva Muuseum kuulutas 1913. a oma ülesandeks ka vabaõhumuuseumi rajamise. Idee said Eesti haritlased Skandinaavia ja Soome vabaõhumuuseumide külastamisest (Rootsis oli vabaõhumuuseum (Skansen) rajatud 1891, Norras 1897, Taanis 1901, Soomes (Seurasaari) 1909). 1925 - 1931 tegutses Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumi Ühing ja päevakorrale kerkis muuseumi loomine pealinna. Vabaõhumuuseumi tulevast ekspositsiooni propageerisid ning kavandasid 1920. ja 1930. aastail ka Eesti Rahva Muuseumi etnograafid I. Manninen, F. Linnus ja G. Rank. Muuseumi praktilise rajamiseni ei jõutud. Tallinnas oleks pidanud Pirita park-muuseum alustama tööd 1. juulil 1941

Ajalugu
thumbnail
42
docx

Mõned Eesti muuseumid

NATO klassifikatsiooni järgi fast attack craft STORM class. Klassi nimetus tuleneb seeria esimeselt laevalt, mis ehitati 1963. a., kuid hiljem võeti kasutuselt maha ja lammutati ­ nimi ja taktikaline number anti sama seeria 1968. a. valminud laevale. Relvastuseks oli algselt universaal-automaat suurtükid Bofors L/50 1x76mm ja Bofors L/70 1x40mm. Alates 1970. a. moderniseeriti raketikaatriteks. 2000. a. võeti viimased STORM klassi laevad Norra Mereväe relvastusest maha. 1994/95 kingiti 1 STORM klassi alus Eestile, 1 Lätile ja 1 Leedule. 2000. a. müüdi lisaks 3 STORM klassi laeva Lätile. Seeria 1. laeva säilitatakse Norra Kuningliku Mereväe muuseumis Hortenis ja ühte Haakonsverni mereväebaasis Norras. Torm ehitati 1965/66 Bergenis. Laev kingiti Eesti Piirivalvele detsembris 1994. aastal ilma relvastuseta. 16. detsembril 1994. toimus Piirivalve sadamas üleandmise ja lipuvahetuse tseremoonia. Laeva

Arvutid i
thumbnail
12
docx

Murdmaasuusatamine

Kallavere Keskkool Markus Ohtla Murdmaasuusatamine Referaat Juhendaja: Tanel Renter Maardu 2012 Sisukord: Murdmaasuusatamine.......................................................................................................3 Varustus............................................................................................................................4 Ajalugu.............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................6 2 Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võis

Suusatamine
thumbnail
9
docx

Murdmaasuusatamine

,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe ke

Eesti keel
thumbnail
8
doc

Murdmaasuusatamine

Tallinna Tehnikagümnaasium Murdmaasuusatamine Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Varustus................................................................................................................................................5  Riietus.......................................................................................................................................6 Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele.......................................................................................7 Kasutatud materjal...................................................

Suusatamine
thumbnail
10
pdf

Murdmaasuusatamine

Tallinna Inglise Kolledz Murdmaasuusatamine Kristiin Sõõrumaa 5k klass Referaat 2018 Sissejuhatus - Mis on murdmaasuusatamine? Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Murdmaasuusatamine võib pakkuda reibastava elamuse. Suuskadel saab minna peaaegu kõikjale, kuhu süda iganes ihaldab ­ sõita mööda põlde ja niitusid, üle jäätunud järvede ja ojade, metsavaikuses ning lumistes orgudes. Sätendav lumikate muudab maastiku idülliliseks. Maa näib olevat nõnda värske ja puhas, otsekui alles ootaks avastamist. Läbi härmatanud metsa liuglemine mõjub rahustavalt nii hingele kui ka meelele. Igapäevane masinamüra vaibub pikkamööda ja peagi on kuulda ainult suuskade sahinat. Eesti murdmaasuusatamise ajalugu Kui kaugele ulatuvad suusaspo

Suusatamine
thumbnail
2
docx

Murdmaasuusatamine

Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, kus võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Olenevalt võistluse kriteeriumitest, kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti Norras Kristianias (hetkel asub seal Oslo) aastal 1767. Murdmaasuusatamine tuli taliolümpiamängude kavva alates 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. Aastal 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952.aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised ja seda 10 kilomeetri pikkusel distantsil. 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants. Alates 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.

Suusatamine
thumbnail
3
docx

Laskesuusatamine ja distantsid

Aleks Jegorov Laskesuusatamine Referaat 10.03.13 Mina kirjutan laskesuusatamisest , selle distantsidest , kuulsaimatest laskesuusatajatest ja kirjeldan ühte neist teile lähemalt. Laskesuusatamine ja distantsid Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võ

Kehaline kasvatus



Lisainfo

slideshow

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun