TURJA LAAS Hannese vanemad TURJA PERENAINE
·Elukogemustega kalur Tubli rannanaine
KLAUS ARNO
·Kinnise isiksusetüübiga Lapsed Pere ja laste eest hoolitseja
·Abiellus Luisega ·Läks Merekooli
·Positiivse ellusuhtumisega Majapidamisetööde tegija
· 2 last ·Hannese eeskuju
MARIE
·Teose lõpus voodihaige
isa ema
PEREKOND
KÕRVALTEGELASED
Sass
TURJA HANNES
Jõe
Joosep
Kaluritest
sõbrad SUHTED NAISTEGA
LIIDA
eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja, mootorpaat ja vanemad võivad oma tütre saata gümnaasiumi õppima. Turja viletsas tares tuntakse seevastu pidevat puudust, leib lõpeb poolest talvest ning Hannesele hariduse andmise plaan jääb ainult mõtteks. Selle asemel peab nooruk asuma aerude taha, kus tormi korral tuleb silmitsi surmaga nii pingurada, et peopesad verel. August Mälk ,,Õitsev meri" Hannese iseloomustus: · Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( ,,Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin
hiljem salgab, kuna ei leia teda. ,,Kihnu jõnn ehk Metskapten". Reisikirju ,,Jäine raamat" Lenini preemia. Proosa ,,Muhu monoloogid"-1968, kogumik ,,Kirjad sõgedate külast". Oma loomingut alustab Smuul luuletajana ,,Mälestus isast" "Karm noorus" (1946)-luulekogu . Poeem ,,Stalinile". Koguva külas on temale püstitatud ka monument. Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). August Mälk romaani-ja novellikirjanik. Ta on sündinud Lümandas. Oli kooliõpetaja ja tuntud rahvamees. Põgenes koos perega Rootsi. Kirjutas rannarahva olustiku romaane ,,Õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all". Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Debora Vaarandi luuletaja. Sündis Võrus, aga tema lapsepõlv möödus Saaremaal (Valjala). Õppis SÜG-is. Oli abielus Aadu Hindi ja ka Juhan Smuuliga. Tema luuletuse ,, Talgud Lööne soos" lõpuosast
· Kogumik ,,Arbujad" 1938 · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole · Esimene kirjanikkond, kes on saanud eestikeelse kõrghariduse · Romantikud, ülistasid vaimsust, hindasid intellektuaalsust · Rühmitus lagunes täna Nõukogude okupatsioonile ja II maailmasõjale 6 4. Saaremaa kirjanikud + Mälk ,,Õitsev meri" 1. Kärla pastor Willmann- jutukogu ,,Jutud ja tegud" 1782. Teos oli didaktiline-õpetlik, kutsus üles moraalile. Saaremaa ainestik puudus. 2. Luce- ,,Saaremaa juturaamat" 1907-1812, mitu osa. Luce kasutab Saaremaa ainestikku-eluolu, kombed, tavad. I Saaremaa aineline teos. (1812 sõdisid Venemaa ja Prantsusmaa) 3. Kärla pastor Peeter Südda- ,,Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägilane Suur Tõll" 1883. 4
"Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. 4.Saaremaalt pärit kirjanikke Peeter Süda - Kärla pastor. "Väike varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Jakob Mändmets - realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karujärve piirkonda. "Küla" (1919), "Isa talus." Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose "Ruth" August Mälk - Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. "Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme
See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Kõik kommentaarid