50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krisman
Õppematerjali autor
Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajat
VARAKRISTLUS I VI sajand AD Varakristlus Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD, selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse Ristiusu olemus: Usk lunastajasse võrdsuse propageerimine Usu ja igapäevase elu ühendamine IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu ja mõtte andmisega (nt anti
VARAKRISTLIK KUNST umbes 50 600 a Varakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjane, u 300 a. Vanakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjalane, Türgis. Vanakristlik kunst, skulptuur, Türgis. Varakristlik kunst, arhitektuur, Santa Priscilla KATAKOMB Vanakristlik kunst, seinamaaling, Santa Priscilla katakomb Roomas. Varakristlik kunst, seinamaaling, Hea karjane, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, seinamaaling, Ahastav naine, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, arhitektuur, katakomb Calixtus Roomas. Vanakristlik kunst, seinamaaling, Apostel, 3. saj. Varakristlik kunst, arh, Calixtuse katakomb. Varakristlik kunst, raamatumaal e miniatuurmaal, Jaakobi võitlus ingliga, leht käskkirjast, 525 a. Vanakristlik kunst, tarbekunst, Peaingel Miikael. Osa diptühhonist. Elevandiluunikerdus. 6.saj. Varakristlik kunst, skulptuur, Junius Bassuse sarkofaag, Vatikan, u 359 a. Varakr
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras kohtuda
· Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453.aastani, siis vallutasid selle türklased · Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega: keiser Justinianus I valitsemine 6. saj Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj · Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud õigeusumaade kunsti (Venemaa, Bulgaaria, Serbia, Rumeenia, Armeenia, Gruusia) · Bütsantsi kunstist oli mõjutatud ka keskaja Itaalia kunst, kuna Lõuna-Itaalias olid Bütsantsil kuni 12. saj suured valdused · Ka Itaalia renessansskunstis võib näha tugevaid Bütsantsi mõjusid: tsentraalehitised, eredad värvid ikoonimaalis jne · Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia · Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mosee ja ehitanud külgedele neli minaretti · Hagia Sophia ehitati Justinianus I valitsemisaja alguses
sündmused vaid igavese tähendusega märgid (sellepärast ei olnud oluline kujutada piiblitegelasi ümbritsevat ruumi vaid asja nende ümber). Tähtis oli isikute tuntavaks tegemine ja hingeseisundi iseloomustamine. Kõige kehad olid rikkalikult riietatud ja nende keha ei olnud võimalik riiete alt aimata (vältimaks patuse keha kujutamise see saigi antiik aja ja keskaja kõige suuremaks erinevuseks). Kõige rikkalikumalt oli kujundatud altari ümbrus. Apsiidivõlvil oli kujutaud troonil istuv Kristus. Bütsantsi arhitektuur Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised (äärmised punktid olid keskpunktist võrdsel kaugusel). Selliste kirikute põhiplaaniks olid Ringid, ruudud, võrdkülgsed hulknurgad või võrdhaarse kreeka risti kujutised. Bütsantsi arhitektuuri kõige kuulsam ehitis on:
Varakristlik kunst Nimeta basiiki KÕIK osad. Kesklööv,külglööv,transept,apsiid,narteks,aatrium,pikihoone,altar,valgmik, Mis või kes on? Apsiid poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkatus - katuseli
Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn (Pieta). Kunstis vähenes mõistusliku jutustuse osa ja tugevnes tunnete väljendus. 14. sajandi plastika oli üldiselt väiksemamõõtmeline ja arhitektuurist palju vähem sõltuv kui eelmise perioodi oma. 15. sajandil tugevnesid uuesti realistlikud tendentsid. Itaalias oli sel ajal keskaja kunst juba kadunud või kadumas. Usulise motiivi sisuline tähtsus vähenes. 14. sajandi laad jõudis oma äärmuslikumate avalusteni. Seda perioodi iseloomustab pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõuti naturalismini, nii et mõni Pieta mõjub lausa võikalt. Eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid - sageli kohtame pooleldi lagunenud laipade või skelettide kujutisi. 12.-14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid