Rakuõpetus (0)

RAKUÕPETUS
TSÜTOLOOGIA – bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust
Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA – bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad.
RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD

Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.).

Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel.

Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas.
Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne.
Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust).
PROKARIOODID – eeltuumsed , millel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ning puuduvad ka membraansed e. membraanidega ümbritsetud organellid (nt. bakterid )
EUKARÜOODID – päristuumsed, esineb konkreetne piiritletud rakutuum ning membraansed organellid (nt. taimed, loomad, seened ja protistid – algloomad ja vetikad )
EUKARÜOOTNE RAKK
Rakumembraan – kõik rakud on ümbritsetud membraaniga, mis on kahekihiline

eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest

membraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ning väliskeskkonna vahel
Energia transport toimub transportvalkude poolt

pasiivne transport – rakk ei kuluta ainete liikumiseks energiat (nt. vesi – kui rakus suureneb Na sisaldus, mis tõmbab vett enda poole, siis raku veesisaldus sureneb)

aktiivne transport – vajab alati lisaenergiat, mis saadakse ATP molekulidest
Fagotsütoosi teel satuvad rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid (nt. amööbi toitumine, „keerab” ennast ümber bakteri), seda nim. ka endotsütoosiks. Vastupidine protsess, kus ained viiakse rakust välja, on eksotsütoos.
Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikest lahustunud makromolekule.
Tsütoplasma – poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja