· Miks täiskasvanud oma kõnet lastega rääkides muudavad? · Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad Asjad, mis on siin ja praegu Positiivsete emotsioonide väljendamine (hellitusnimed) · Laps eelistab sellist juttu kuulata · Keel, mida lapsega rääkides kasutada, peab olema veidi keerulisem kui lapse enda oma Keel ja mõtlemine · Keelelise relatiivsuse oletus (Sapiri-Whorfi hüpotees) inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb Lingvistiline determinism (keele eripärad määravad meie mõtlemise, mälu ja taju) Lingvistiline relatiivsus (eri keeled kaardistavad maailma erinevalt) Keeleline relatiivsus · Erinev grammatiline struktuur tingib ka erineva arusaama maailmast · Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub (tuul on
tüübist: 1) teadmine kirjelduse kaudu (analüütiline): Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (nt kolmnurgal on 3 nurka) 2) teadmine kogemuse kaudu (sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too (nt mõned kolmnurgad on täisnurksed) Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ehk Sapir-Whorfi hüpotees: Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. Benjamin Lee Whorf keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele.
eesmärgiks ühiskonna kui terviku huvide ja stabiilsuse tagamine. Uuris ka rituaalide sotsiaalset funktsiooni, rituaaalid regleerivad, säilitavad ja kannavad edasi emotsiaalseid hoiakuid, mis on vajalikud ühiskonna toimimiseks Sapir, Edward - ameerika antropoloog ja keeleteadlane, põhiteos ,,Keel", Sapir-Whorfhüpoteesi üks autor - Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavaderinevusele mõtlemises). keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust -- see toimib kui keele enesekaitse. Kõikides keeltesedastatakse palju ülearust infot ning nii kaitseb keel ennast vääritimõistmise ja infokadude vastu Saussure, Ferdinand de - Sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid, määratleb keelt kui
vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. pragmaatika. ehk determinatsioon ( ) Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on Süntaktika- küsib, kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste c) Ameerika strukturalism; keele relatiivsuse hüpotees tõlgendatav kui märkide kogum. märkidega jadasid. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. On N. Chomsky- Lõi generativismi 1975 ja matemaatilised keeletea Semiootika ajalugu ja tähtsamad koolkonnad osa matemaatilisest lingvistikast. Z. Harris- viimane suur ameerika strukturalist.
Siin on vähemalt 2 märki-kui tool on alati ukse vahel, siis ta pole märk, sest ta ongi seal. Märk mille tähistaja on 0 ehk null Tartu Sõidame Tartu(sse) Tartu (0) ehk Tartu koos nulliga Sõidame Tartu 7 1. Grimmi seadus(1822): p f ehk p muutub f-ks. Inglise keeles foot, hollandi k. voet, saksa k. Fu, rootsi k. Fat; sanskriti keeles pda, leedu keeles peda, ladina keeles ps. Miks mõnes keeles on P ja mõnes F ? Üks hüpotees on, et üks täht arenes teisest või teine, et mõnedes keeltes asendas täht p-kuju, mõnedes f-i. Ladina k. pater, saksa k. vater [fater].vana- kreeka keele lähim sugulane on sanskriti keel. Sõnad võivad kõlada sarnaelt, aga nad ei pruugi olla lähedased. Tuleb vaadata objektiivseid seaduspärasusi. Jakob Grimm oli suur keeleteadlane. Grimmi seaduse avastasid enne Grimmi aga juba F.Bopp ja R.Rask, kes joonistasid esmakordselt keeltepuu.
inglise keeles on he/she, eesti keeles tema). Igas keeles on oma sisemine ideaal. Sapir oli sügav mõtleja, tema arusaamad mõjutavad keeleteadust ja semiootikat siiani. Teadis hästi, mis on keel, kuid mitte niiväga täpselt, kuidas seda uurida tuleks. E. Sapirist tuleneva ameerika strukturalismi suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsiaalne reaalsus. Sellest tuleneb ka Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees, mis käib vastu Boasi pärandile. (Viimane väitis, et kõik keeled on oma väärtuste kohaselt võrdsed, st. et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht).) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles
inglise keeles on he/she, eesti keeles tema). Igas keeles on oma sisemine ideaal. Sapir oli sügav mõtleja, tema arusaamad mõjutavad keeleteadust ja semiootikat siiani. Teadis hästi, mis on keel, kuid mitte niiväga täpselt, kuidas seda uurida tuleks. E. Sapirist tuleneva ameerika strukturalismi suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsiaalne reaalsus. Sellest tuleneb ka Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees, mis käib vastu Boasi pärandile. (Viimane väitis, et kõik keeled on oma väärtuste kohaselt võrdsed, st. et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht).) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles
Lausesemantikas selgitatakse välja põhimõtteid, mille järgi süntagma tähendus on selles esinevate vabade ja grammatiliste morfeemide funktsioon. Filosoofiline semantika analüüsib tähenduse mõistet ning maailma, mõtlemise ja keele suhet. Loogilises semantikas arendatakse tähendusnähtuste kirjeldamiseks täpseid ja formaliseerimismeetodeid. Sõnade tähenduste selgitamist nimetatakse sõnasemantikaks ehk leksikaalseks semantikaks. Lingvistilise semantika esmane uurimisobjekt on süsteemitähendused, nii leksikaalsed, grammatilised kui ka lausete tähendused. Tähenduse olemus tähendus ja vorm, tähendus mõjutab vormi eelkõige grammatikaliseerumise kaudu; tähenduse täpsus. 26. Semantika: tähenduse liigid- 1) Põhitähendus on keelendi tähendus, mis jääb invariantseks (muutumatuks) kõigil kasutusjuhtudel
Kõik kommentaarid