Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Päike, tähed, galaktikad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes?
  • Mis on granulatsioon?
  • Milline on Päikese atmosfäär?
  • Kuidas Päike pöörleb?
  • Kust saab päike energiat?
  • Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni?
  • Mida nim päikeselaiguks?
  • Mis on tähesuurus?
  • Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega?
  • Millised on tähtede temperatuurid?
  • Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist?
  • Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm?
  • Kuidas seda koostada?
  • Millest tekivad tähed?
  • Millest sõltub tähe tasakaaluseisund?
  • Kuidas tekib tähe kiirgus?
  • Millal muutub täht punaseks hiiuks?
  • Kuidas lõppeb tähe areng?
  • Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks?
  • Mis on Linnutee?
  • Kuidas klassifitseerida galaktikaid?
  • Mis on Hubblei seadus ja Hubblei konstant?
  • Milliseid galaktikaid nim aktiivseteks?
  • Mis on kvasarid?
  • Mis on Universum?
  • Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust?
  • Mis on selle printsiibi mõte?
Päike-tähed-galaktikad #1 Päike-tähed-galaktikad #2 Päike-tähed-galaktikad #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EveliEfka Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Päike, tähed, galaktikad

Päike · hõõguv gaasikera (temp. kõrge) · pinna temperatuur 5800oC, keskel temperatuur ~15milj. oC · põhiline aine vesinik (70%), siis heelium, 12% kõike muud · energiaallikaks termotuumareaktsioonid (tuumas) H>He · Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus ­ kollane täht (2G) · Mass ­ 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid. Tekib kiirgusvöönd ümber tuuma. Konvektsioonivöönd. Selle kohal on fotosfäär mõnesaja km paksune vöönd, meile nähtav pind, sealt tuleb põhiline nähtav valgus. Nähtava pinna kohal on kromosfäär (hõre gaasikiht). Kõige välimine kiht on Päikese kroon ­ selle hõreda gaasi temperatuur võib tõusta miljoni oCni.

Füüsika
thumbnail
1
doc

Tähed ja galaktika

Parsek ­ vahemaa, mille tagant 1 aü paistab 1 kaaresekundi all. Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ( ajaühikus valgusena väljakiirgav energia ) ja valguse spekraalne koostis e. spekter. Tähe tegeliku valgusvõimsuse saame arvutada, kui teame kaugust täheni. Tähe suhteliseks heleduseks ( Päikese suhtes ) ehk suhteliseks valgusvõimsuseks nim. tähe valgusvõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusesse. Tähtede värvus on seotud pinnatemperatuuriga. Tähed jaotatakse spektriklassidesse ( 7 ). Klass O ­ sinakad tähed B ­ sinakasvalged tähed ( Riigel ja Spiika ) A ­ valged tähed ( Siirius , Veega ) F ­ kollakasvalged tähed ( Prooküon) G ­ kollased tähed ( Kapella, Päike) K ­ oranzid tähed ( Polluks ) M ­ punased tähed ( Antaares ) Kaksiktäht kujutab endast tähepaari, mis vastastikuse raskusjõu poolt seotuna tiirlevad üksteise ümber, ühes kindlas tasandis.

Füüsika
thumbnail
3
doc

Päike, tähed ja galaktikad

See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ­ ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9

Planeetide geoloogia
thumbnail
10
docx

Maa, Päike ja meie Galaktika

XXX Gümnaasium Maa, Päike ja meie Galaktika Referaat Mann 12kl 2014 Sisukord Maa, Päike ja meie Galaktika.....................................................................................................1 Referaat......................................................................................................................................1 Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks:.......................................................................................4 ....................................................................................................................................................5 2 Maa Maa on üks üheksast päikesesüsteemis Päikese ümber tiirlevast planeedist. Meie koduplaneet

Füüsika
thumbnail
1
doc

Planeedid, tähed, galaktikad, Suur Pauk

Marss-aastaajad,polaarmütsikesed jääst,Deimos ja Phobos ,,hirm ja õudus",2/3 maismaad, jõeorud,kanjonid,temp max 10, hõre atmosf. 95% CO2,3% N, väike rõhk, tolmutormid,25km mägi Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit ­ Maa atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200

Füüsika
thumbnail
6
doc

Päike, tähed

Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike

Füüsika
thumbnail
34
docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd. Platoni-Aristotelese mudel ei selgitanud piisavalt planeetide näivat liikumist (tähtede taustal tehtavaid „silmuseid“) taevavõlvil. Ptolemaios korrigeeris mudelit, pannes

Megamaailma füüsika
thumbnail
15
docx

FÜÜSIKA: astronoomia

FÜÜSIKA: astronoomia 1. Miks pidasid kreeklased taevast kinnise sfääri kujuliseks? Tegemist on klassikalise maailmapildiga, kus Maad kujutati ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. Kuna kreeklased olid järjepidevad taevavaatlejad, kes märkasid tähistaeva katkematust. Kui tegu oleks olnud nö kupliga Maa ümber, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju

Füüsika



Lisainfo

kordav materjal
Füüsika viimane kt


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun