50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
defqon1
Õppematerjali autor
..................................................3 - Millega muusikat tehakse?...............................................................................3-4 3) Mis on muusikateadus?........................................................................................4 4) Mida tähendab muusika minu jaoks?...................................................................5 5) Mis on akustika ehk heliõpetus?..........................................................................5 - Heli......................................................................................................................6 - Heli levimine ja peegeldumine............................................................................6 - Kaja.....................................................................................................................6 - Müra....................................................................................................................7
keskkõrvas asuvale trummikilele mille eesmärk on kaitsta kõrva väliskeskkonna mõjude eest. Helilained panevad kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub 3. kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane edastab võimendatud võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni ehk toimub transduktsioon. Kõrge heli - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal. Keskmised helid - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani ning madalad helid - kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni. Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Erutumise sagedus vastavuses laine sagedusega. Kõrgemate helide puhul mängib
3500 Hz ei pea tabelisse sisetama. 2.) Seejärel peate arvutama iga helisageduse taseme aritmeetilise keskmise ning selle keskmise tabelisse kandma. 3) Lõpuks, kasutades iga sagedustaseme keskmist arvutage enda helide valjuse absoluutne tajumislävi (hearing threshold) iga helikõrguse jaoks, selleks lahutage 3500 Hz keskmisest ,,piiksude" arvust vastava sagedustaseme ,,piiksude" keskmine arv, korrutage see 3-ga ja tulemusest lahutage 4. See on vastava sagedusega heli valjuse tajumise absoluutväärtuseks. Kirjutage see tabelisse. 4.) Kui olete 40-15000Hz jaoks need väärtused leidnud, tehke joonis, nii et x-teljel on väärtused 40 Hz-15000 Hz ja y-teljel neile vastav absoluutläve (dB) väärtus. Millise kujuga on joonis? Kas helivajuste absoluutne lävi on kõigi helikõrguste korral sama? Kas kõrgeid ja madalaid helisid hakkate kuulma sama valjuse korral? Kumma korral on vajalik valjem heli, et see oleks tajutav? 4
toetuspinda. · Miks hakkab vesi panges loksuma, kui seda käe otsas kanda? Vihje: veepinnal tekkivad lained võivad liituda. Kuidas seda vältida? · Kirvele või luuale vart taha pannes koputatakse varre otsaga vastu maad (kivi). Miks nii tehakse? Vihje: inerts. · Kui ketassaega puid saetakse, siis sae hääl muutub saagimise ajal. Kuidas ja miks? Vihje: suuremale sagedusele vastab kõrgem heli. · Miks vesi pangest välja voolab, aga kummulipööratud lõhnaõli pudelist ei voola? 3.3. Liiklus · Kui auto seisab, siis talle mõjuvad jõud on tasakaalus, st jõudude resultant on null (Newtoni I s.). Pisimgi lüke peaks panema auto liikuma. Aga tegelikult? Vihjed: millised jõud mõjuvad autole? · Õues seisab veoauto, mille koorem on puldaniga kaetud. Puldankate on lõtv ja lontis. Kui sama auto sõidab maanteel, on puldan pingul. Miks
6. Mida nimetatakse lainete interferentsiks? 7. Millal liituvad lained tugevadavad teineteist? 8. Millal lainelise liikumised nõrgendavad teineteist? 9. Mis on käigu vahe? 10. Mis on lainete difraktsioon? Akustika. Akustika käsitleb kõrvaga kuuladavaid nähtusi hääli. See on võnkumisi, mille sagedused asuvad 16 Hz ja 20000 Hz vahel. Def. Mehaanilisi laineid, mis tekitavad inimesel kuulmis aistingu nimetatakse hääle laineteks. Inimene tajub heli, kui on täidetud järgmised tingimumsed: 1. On olemas heli allikas asgedusega 16 Hz 20000 Hz. 2. Kõrva ja heli allika vahel on elastne keskkond. 3. Heli lainete võimsus on küllaldane, et inimene saaks heli tajuda. Hääled jagunevad helideks ja müradeks. Heli hääled, milles esinevad sagedused on teatud seaduspärases vahekorras ja ei muutu üldse või muutuvad korrapäraselt. Müra on hääled, mille sagedus ja nende muutumine ajas on korrapäratu.
Mehaanika: dünaamika, perioodilised liikumised Dünaamika • Dr John Stapp, New Mexicos asuva Hollomani õhujõudude baasi kolonel, kinnitati 1954. aasta detsembris rihmadega üheksa raketiga rakettkelgu istmele. Kui raketid süüdati, kiirendas see teda viie sekundi jooksul kiiruseni 632 miili ehk 1018 kilomeetrit tunnis. Tõsisem katsumus kolonel Stappi jaoks oli siiski pidurdamine vesipiduritega, milleks kulus vaid 1,4 sekundit. 1958. aasta mais saavutas Eli L. Beeding jr sarnase kelguga kiiruse 72,5 miili (117 kilomeetrit) tunnis. Tema kiirus polnud küll märkimisväärne – see on maanteedel suhteliselt tavaline –, kuid märkimist väärib peatumiseks kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on sõna otseses mõttes vähem kui silmapilk. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine • Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus. Siin on mitu võimalust – vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloo
tuleb kopsuveenist hapnikurikas veri, läheb aordi kaudu kehasse, paremast aordist läheb õõnesveenidest tulev hapnikuvaene veri pulmonaalarteri kaudu kopsudesse. Koja ja vatsakese vahel on HÕLMASED e ATRIO-VENTRIKULAARklapid. Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri vahel on POOLKUUKLAPID ehk semilunaarklapid. Klapid sulgevad ja avanevad vererõhu erinevuste tõttu mõlemal pool klapi tööpinda. Südametoonid on klappide sulgemise helid, 1. Südametoon on atrioventrikulaarklapi sulgumine (süstoli algus) ja 2. Toon on poolkuklapi sulgumine (diastoli algus) Klapid tagavad ühesuunalise verevoolu nii südames kui kogu vereringes. Südametoonide tekitatavad võnked kanduvad rindkerele ja on kuulmispiirkonnas. Pumbafunktsioon realiseerub järjest korduvate tsüklite käigus. Tsükkel koosneb diastolist, mille käigus müokard lõõgastub ning südameõõn täitub ja süstolist, mille
Võnkumine on perioodiline liikumine. See tähendab, et võnkuva eseme liikumine kordub teatud ajavahemike järel. Perioodiliste liikumiste hulka kuulub ka pöördliikumine ja ringliikumine. Pöördliikumise korral ese (ehk: keha) pöörleb ümber oma telje, aga selle keha iga punkt tiirleb mööda ringjoont. Näiteks: karussell pöörleb ja lapsed karussellil on pidevas ringliikumises. Laineid näeme me merel ja kuuleme kontserdisaalis. On huvitav, et helid jõuavad meie kõrva lainetena läbi õhu. Helilained ja merelained on esmapilgul üsna erinevad. Lained tekivad siis, kui võnkumine levib edasi. See on võimalik, kui võnkuva keha ümbruses on palju teisi kehi, mis on üksteisega elastselt seotud ja vastastikmõjus. Kui panna üks selline keha võnkuma, siis hakkavad väikese hilinemisega võnkuma ka selle keha naaberkehad. Need omakorda panevad võnkuma järgmised naabrid. Nii võib võnkumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid