50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
martin2140
Õppematerjali autor
suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid kergemad , väiksema molekulmassiga gaasid ajapikku tõusma ülespoole ja raskemad laskuma alumisse kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem. See häving leiab aset vaid mõnekilomeetrise paksusega kihis, just selles, milles paiknevad polaar-stratosfääri pilved. Ökoloogilised globaalprobleemid on kasvuhooneefekt ,osooniaugud ja happevihmad. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekud. Kasvuhoonegaasid tekitavad kasvuhooneefekti.
Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O). Pole saladus, et kuiva õhuga kõrbes on päeva ja öö temperatuurkontrastid kordades suuremad kui niiskes troopikametsas - erinevus tuleneb peamiselt õhuniiskusest, millele lisandub metsa enda soojust ekraneeriv mõju. Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4), mille kontsentratsioonid atmosfäärid on tunduvalt püsivamad ja ühtlasemalt jaotunud. Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane ja veelgi enam - vältimatu eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu
Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul.
Ökosüsteem koostisosadeks on: · biotsönoos ehk elukooslus · ökotoop ehk elukeskkond o taimekooslused o õhkkeskkond o seenekooslused o vesikeskkond o loomakooslused o muldkeskkond o mikroorganismide kooslus 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt.
soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab ning selle tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne ning negatiive on vaid talvel, eriti lume korral. Tervikuna on kogu maakera kiirgusbilanss tasakaalus, see tähendab, et nii kogu juurdetulev kui lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Kasvuhooneefekt Maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Viimasel ajal on atmosfäär hakanud rohkem neelama soojuskiirgust ning seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Kasvuhoonefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või väiksemal määral koguaeg. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, metaani ning naerugaasi hulk suurenenud
orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteemi koostisosadeks on: biotsönoos ehk elukooslus o taimekooslused o seenekooslused o loomakooslused o mikroorganismide kooslusökotoop ehk elukeskkond o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad
atmosfääri ülapiiril (väljaspool atmosfääri), ristiasetsevale ühikpinnale. Maa ja Päikese keskmisel kaugusel (1aü) on So = 1363 kuni 1372W/m2. Kosmiline kiirgus on 0,01W/m2. Fossiilsed kütused ja tuumaenergia 0,02W/m 2. Geotermiline energia 0,06W/m2. Vajalik energia, et ookeani temperatuuri tõsta 0,3K/sajandis on 0,2W/m 2. Vajalik energia, et 1000 aastaga sulatada jääkilbid täielikult 0,6W/m2. Atmosfääri kasvuhooneefekt Veeaur kui ka süsihappegaas on tugevad neelajad infrapunases ja nõrgad päikesekiirguse neelajad. Nad neelavad Maalt lahkuvat infrapunakiirgust ja soojendavad sellega alumist atmosfääri. Lisaks sellele kiirgavad nad infrapunakiirgust. See kiirgus levib kõikides suundades, osa sellest kiiratakse ka Maa suunas ja neeldub seal, soojendades sedasi maapinda. Maa kiirgab omakorda infrapunakiirgust ülessuunas, kus see neeldub ja soojendab alumist atmosfääri.
Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Vööndiselt on erinevused suured. Palavvöös soojenemine suures ülekaalus. Polaaraladel tugev jahtumine. OSOONIAUGUD Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist atmosfääris. Peamiseks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel. KASVUHOONEEFEKT On looduslik protsess, mida põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt.kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhoonegaasid peamiseks soojuskiirguse neelajaks on on veeaur, lisaks veel CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. TUUL JA ÕHURINGLUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid