Meedia (1)

Sarnased õppematerjalid

46

docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

kaitsta, meediale kehtib väga palju norme. Iga kord kui avastati et pressinõukogu ei toimi, tekkis skandaal, kutsuti kokku nõukogu, kes ütles et hakkame seadusi muutma, kehtestati rangemad nõuded ja sanktsioonid. Siis hiljem tuli jälle hakata mingeid seadusi vastu võtma, selle jutu peale aeti vana nõukogu laiali ja tehti uus. Probleem: raske saavutada) Eesti: väga palju tururegulatsiooni, riikliku regulatsiooni väga pole. Eesmärgiks avalikust hüvest lähtuv vaba meedia. 2 Nii Eestis, Soomes kui Austrias on isereguleeriv pressinõukogu. Eesti pressinõukogu mudel võeti Soome omalt. Eestis tegutseb kaks pressinõukogu: Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu. Eestis pressinõukogud instrumendina ei toimi ning ei ole mõjukad. Pressinõukogusid ignoreeritakse nii meedia organisatsioonide kui ajakirjanike poolt. Ainus meedia poolt tunnustatud eneseregulatsiooni organ on meedia omanike kontrolli all ja teenib nende huve

Kommunikatsiooni eetika

4

doc

MEEDIA JA MÕJUTAMINE

KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste (ÕPIK, TERA) keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas (TERA) Meedia ülesanded: · Info edastamine · Järelvalve- kes, mida, kus teeb · Ühiskonna osade seostamine · Sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Avalikkuse loomine poliitilised otsused, kujundab avalikku arvamust, vahendab seda · Kriitika ja kontroll · Meelelahutus 3. Kes on meedia taga? (ÕPIK) 4. Kvaliteetajakirjanduse roll(TERA)

Eesti keel

2

doc

Ajakirjandusvabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed

Ühelt poolt on ajakirjandus ühiskonna kõige olulisem teabekanal ja demokraatia tugi, teiselt poolt on aga tegemist kasumit taotleva ettevõttega. Ajakirjandus kui ettevõtlus ja äri on reeglina erakätes ning teenib konkreetsete inimeste või gruppide majanduslikke, aga vahel ka poliitilisi huve. Pealegi on meedial ühiskonnas väga suur võim. Eesti kommertsajakirjandus on kahe suure grupi käes: Ekspress Grupp ja Eesti Meedia. Erakätes oleva ajakirjanduse positiivne külg on hea majanduslik tasuvus. Suurte kontsernide väljaanded saavad endale lubada rohkem ajakirjanikke ja paremaid töötingimusi. Aga negatiivne külg puudutab sisu: kaks suurt saavad omavahel kokku leppides teatud teemad maha vaikida. Meedia liigne koondumine sisaldab seega endas ohtu demokraatiale ja ajakirjandusvabadusele. Pealegi on see oht peaaegu märkamatu ning seega ohtlikum kui mistahes riiklik tsensuur.

Kirjandus

3

docx

Meedia ja kommunikatsioon - küsimused ja vastused

Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millise mudeli põhjal kommunikatsioon toimib? 2. Mis rolle meedia ühiskonnas täidab ning kuidas on meediumite areng ühiskonda mõjutanud? Meedia – katusmõiste erinevate meediumite kohta, mis reguleerivad ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse ning talletavad ja edastavad infot. Ülesanded: informeerimine, arvamuste ja reaalsuse vahendamine ning kujundamine, riiklike ja ühiskondlike institutsioonide mõjutamine, meelelahutus. 3. Millised on peamised meediumid ja mis on nende iseloomulikud jooned?

Meedia

8

doc

Õiguse alused

Sõnavabaduse ning sõltumatu ajakirjanduse olemasolu on üks kodanikuühiskonna eeldusi ning kodanikuühiskond on omakorda demokraatliku riigi peamiseks eelduseks. Sõnavabadus võimaldab väljendada loovaid, murrangulisi, arendavaid ja ka kriitilisi uusi mõtteid, mis aitavad kaasa riigi arengule. Riikides, mille kodanikele on tagatud õigus sõnavabadusele, aitab vaba ning kriitiline meedia sageli kaasa ka kodanike teiste õiguste toetamisele.Ka arengumaades on sõnavabadus ja vaba meedia muutumas aina olulisemaks arengu eelduseks. Õigust sõnavabadusele reguleerivad arvukad rahvusvahelised dokumendid ja konventsioonid, mille paljud riigid on oma seadusandlusesse üle võtnud. Õigus sõnavabadusele on kaitstud kõige paremini Norras, Soomes, Islandil, Iirimaal, Hollandis ja Eestis. 1.1.Sõnavabaduse piiramiseks on palju mooduseid Õigust sõnavabadusele võivad piirata näiteks meediakanalite omanikud. Väga suureks

Õigusteadus

6

docx

MEEDIA JA MÕJUTAMINE

KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste info vahendaja/edastaja. Teabelevivahendid: trükiväljaanded, raadio, internet, TV 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas: · info edastamine · järelvalve · ühiskonna osade seostamine · sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne · sotsiaalsete normide ülalhoidmine · avalikkuse loomine · kriitika ja kontroll · lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga?

Meedia

13

doc

Sõnavabadus

kohtuprotsessi kohta. 20 Sõnavabadusega seonduvad kaitse- ja toetuskohustused Sõnavabaduse tähtusus demokraatlikus ühiskonnas nõuab, et riik astuks aktiivseid samme sõnavabaduse kaitsel. Sõnavabadust piirab oluliselt meediaettevõtete kontsentreerumine kindla huvigrupi kätte ning seetõttu erinevate vaadete esitamise võimalus kahaneb. Riigil peaks siin olema kohustus sekkuda, nähes ette vahendeid, mis tagaksid meedia tasakaalustatuse. Info levitamine eeldab selleks sobivate vahendite olemasolu. Kui inimesel puudub võimalus oma ideede andmiseks üldlevitatavatesse meediaväljaannetesse, on sõnavabadust teatud määral häiritud. Ometigi ei saa sõnavabadusest tuleneda igaühe õigus nõuda endale eetriaega või ajaleheruumi. Põhjuseks on asjaolu, et eetriaja ja ajaleheruumi pakkujad on omakorda sõnavabaduse poolt kaitstud (nad võivad autonoomsete subjektidena otsustada, millist infot

Õigusõpetus

2

docx

Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed

Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäevases maailmas on meedial väga suur roll. Inimesed tarbivad seda peaaegu igal momendil, kui nad just ei maga. Meedia jõuab tarbijani läbi raadiote, televiisorite, ajalehtede, reklaamide ja muidugi ka läbi nutitelefonide. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada ja nende mõtteid suunata. Meedial on vabad käed avaldada kõike, mis on nii vajalik kui ka mittevajalik ja ükski seadus ei piira nende tegevust. Meediavabaduse positiivseks küljeks on, et puudub tsensuur ning info jõuab moonutamata otse lugejani. Selline viis on omane just demokraatlikule ühiskonnale, kus meedial ei ole mitte ainult õigus, vaid võib öelda, et isegi kohustus edastada informatsiooni ja mõtteid

Kirjandus

Kommentaarid (1)