Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kosmoloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kosmoloogia #1 Kosmoloogia #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pipibibi Õppematerjali autor
kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
doc

Päikesesüsteem

Kõige võimsamaid pilte võib leida kogu Galaktikast korraga. Minu arvates oleks väga huvitav, kui ka teistel planeetidel oleks mingisugune elu ning neid saaks külastada. Selle referaadi koostamine on olnud füüsikas nende kolme aasta jooksul kõige huvitavam töö, vähemalt minu jaoks kindlasti. 20 KASUTATUD ALLIKAD 1. Jaaniste, J. (1999). Kosmoloogia. Tallinn: Koolibri. 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss.htm 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm 4. http://www.opik.obs.ee/osa2/ptk03/tekst.html 5. http://www.opik.obs.ee/osa2/ptk06/tekst.html 6. http://www.raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/aare/page4.html 21 LISAD Lisa 1. Pildid Päikesesüsteem 22 Tähed.

Füüsika
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

Me teame süsteemist ja planeetidest palju, kuid siiski võib õelda, et me ei tea mitte midagi. See kõik on vaid väike osa meile teadaolevast maailmast. 32 KASUTATUD ALLIKAD: 1. Graham, I. (2000). Marshall mini space, Suurbritannia: Marshall Publishing Ltd, tõlge eesti keelde (2002) Kosmos, Tallinn: Koolibri 2. Jaaniste, J. (1999). Füüsika 12. klassile Kosmoloogia, Tallinn: Koolibri 3. Jones, B. (1990). Space exploration, Suurbritannia: Belitha Press Ltd, tõlge eesti keelde (1995). Kosmose uurimine, Tallinn: Koolibri 4. Tiirmaa, R. (2002). Meteoriidid ja meteoriidikraatrid, Tallinn: K&O Ofsett 5. http://opik.obs.ee/boxid.html [2.aprill] 6. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.htm [4.aprill] 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm [4.aprill] 8. http://www.miksike

Füüsika
thumbnail
14
doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

Uurimustöö Päikesesüsteem Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM...........................................................................................................4 PÄIKE..............................................................................................................................4 MAA RÜHMA PLANEEDID.............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS .......................................................................................................................

Füüsika
thumbnail
17
doc

Mis on Päikesesüsteem?

Kool Nimi Klass Päikesesüsteem Referaat Tallinn 2008 Mis on Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteo

Füüsika
thumbnail
34
doc

Päikesesüsteem

SISSEJUHATUS Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on Päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Teadsin ammusest ajast peale ,et on olemas planeedid ja ,et Päike on üks tähtsamaid taevakehi, enamvähem teadsin ka kuidas süsteem tekkinud on, kuid sügavamaid teadmisi pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktika

Füüsika
thumbnail
29
pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-​maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM​-​Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-​Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-​Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-​ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON-​ ​universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühe

Astronoomia ja astroloogia
thumbnail
6
docx

Astronoomia gümnaasiumi konspekt

Kosmoloogiline printsiip - Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Meil pole mingit põhjust oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma mõttekäikudes lähtuda eeldusest, et maailm on kõikjal ühesugune. Tuleb oletada, et ta on seda alati olnud. See ongi kosmoloogia aluspostulaat ehk kosmoloogiline printsiip. Täielik kosmoloogiline printsiip: Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga.

Füüsika
thumbnail
8
doc

Referaat Universumist

Teleskoobis paistva kauge tähe valgusel on meieni jõudmiseks kulunud võib-olla tuhandeid aastaid. Universumis on miljardeid galaktikaid. Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilves, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel seda n imetatakse Suure Paugu teooriaks. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umber 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Paisumine on vaadeldav Hubble´i seose kaudu mis ütleb, et mida kaugemale mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid ( footon on elektromagnetkiirguse väiksem osake ehk kvant) absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun