Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest (1)

4 HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #1 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #2 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #3 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #4 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #5 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #6 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #7 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #8 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #9 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #10 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #11 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #12 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #13 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #14 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #15 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #16 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #17 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #18 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #19 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #20 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #21 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #22 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #23 Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rauno Leesi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

pingutuseks, tree- Inimese organismi reaktsiooni kehalisele koormusele määrab eelkõige selle suhte- nimata inimesele line, mitte absoluutne intensiivsus. Seda on võrdlemisi lihtne mõista, kui võrrelda talle omasel suh- näiteks tippklassi pikamaajooksjat kesise treenitusega mehega kujuteldavas telise intensiivsuse treeningueksperimendis. Kui me doseeriksime neile ühesuguse koormuse in- skaalal aga väga tensiivsuse absoluutsel skaalal ja selleks oleks jooks kiirusega 5 ms-1, oleks kõrge kõrge intensiivsuse- treenitusega jooksjale see tugev, kuid harjumuspärane koormus, millega ta suure- ga kehaliseks tööks päraselt toime tuleks ning millel piisava kestuse korral oleks kindlasti ka treeniv efekt. Seda lubab oletada tõsiasi, et näiteks 10 000 m jooksus arendavad eliitklassi jooksjad rajal keskmist kiirust ca 6 ms-1, mis võimaldab neil läbida iga kilomeetri

Inimeseõpetus
thumbnail
21
doc

Uurimistöö teemal: Vastupidavustreening

treeninguvahendite teatud tasakaalustatud kombinatsioonil. Erinevate vastupidavusalade distantside spetsiifi ka tingib ühtede või teiste energiatootmise protsesside ülekaalu. Kui naiteks maratonijooksus on domineeriv ja seetottu ka spetsiifiline aeroobne energiatootmine, siis 800 m jooksus on oluline osa aeroobse energiatootmise kõrval ka glükogenoluusil. Selleks et efektiivselt teha intensiivset lõigutreeningut, peab ka 800 m jooksja arendama aeroobset baasvastupidavust ning aeroobse treeningu kogumaht aastas küündib 70 protsendini. Et intensiivne glükolüütiline treening ei lõhuks vajalikku aeroobset baasi, oleks vaja: 1) viia aeroobne vastupidavus baastreeningu ajal võimalikult kõrgeks, 2) võistlusetapil teha küllaldaselt säilitavat aeroobset treeningut, 3) võistlusetapil peaks kiirusliku vastupidavuse treening olema moodukalt tõusev.

Sport
thumbnail
106
pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia........................................................................

Suusatamine
thumbnail
29
docx

Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas

võimalikult kiirelt maksimaalne kiirus ning hoida seda kiirust võimalikult kaua. Maksimaalse kiiruse säilitamise osa nimetatakse distantsjooksuks. Lühimaajooks algab pakkudelt ja igal jooksjal on oma kindel jooksurada. Sprindiks nimetatakse ka kuni 200 meetri pikkuste etappidega teatejookse. Samuti arvatakse siia ka tõkkesprindi – tõkkejooksu naistel 100 meetrit, meestel kuni 110 meetri distantsidel. Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Sammusagedus sõltub peamiselt jooksja tehnikast ja koordinatsioonist ja muidugi ka inimese iseärasustest [4]. 1.2.2. Kesk- ja pikamaajooks Pikamaajooksja harrastajatele eelduseks on hea vastupidavus, mida iseloomustab aeroobse töövõime kõrge maksimaalne hapnikutarbimine. Kesk- ja pikamaajooksul on kolm meetodit. Esimene - ühtsusmeetod, kus arendatakse peamiselt üldist vastupidavust. Ühtsusmeetod võimaldab arendada vereringe- ja hingamissüsteemi, vere hapnikusidumise võimet ja ainevahetust

Kategoriseerimata
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
20
docx

Jõusaalitreeningud ja haigused

Kilingi-Nõmme Gümnaasium Simo Põldoja UURIMISTÖÖ Jõusaalitreeningud ja haigused Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, ainevahetusprotsesside täiustumist ja ökonomiseerumist, organismi funktsionaalsete võimete suurenemist ning elutalitlusprotsesside ja liigutuste

Sport
thumbnail
11
docx

SPORTLIKU TREENINGU PÕHITÕED

Tallinna Ülikool SPORTLIKU TREENINGU PÕHITÕED Referaat NIMI Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord 1. Spordipedagoogika põhimõisted.....................................................................................3 2. Treeningu eesmärk..........................................................................................................5 3. Treeningu printsiibid.......................................................................................................7 4. Õpetamise vahendid ja meetodid..................................................................................10 Kasutatud allikad.................................................................................................................11 1. Spordipedagoogika põhimõisted Spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend Õpetamine – liigutustegevuste omandamisele

Sport
thumbnail
14
doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega

Sport/kehaline kasvatus



Lisainfo

Uurimistöö

Kommentaarid (1)

unustama profiilipilt
unustama: Oli väga asjalik ning sain kasu
20:55 28-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun