Rootsi aeg (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Varauusaeg Eestis

POOLA AEG 1561 Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Moskva Tsaaririigi peajõud olid suunatud Poola Kuningriigi ning Leedu Suurvürstiriigi vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi

Ajalugu

16

docx

Rootsi aeg

Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629­1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide

Ajalugu

19

doc

Rootsiaeg

................................................................................................................................ 5 Luteri kirik Rootsi aja algul ......................................................................................................

Ajalugu

17

pdf

17. sajand Rootsi aeg

17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. Põhja­Eesti neli maakonda (Lääne­, Harju­, Järva­ ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, Lõuna­Eestist ning Põhja­Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu­ ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu Lõuna­Eesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo

Ajalugu

37

docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

lahing, taanlased võitsid ja said sealt oma riigilipu Danebrogi pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinnasse tugeva kivilinnuse algas võiduristimine Riia ja Taani vahel, mis näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele 1220. a oli rootslaste (eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) katse hõivata Lihula, kuhu loodi oma tugipunkt; rootslased liikusid Läänemaal ringi, ristisid rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid, kuningas pöördus Rootsi tagasi; 8. augusti varahommikul piiras suur saarlaste malev linnuse ümber ja ägeda võitluse käigus pandi see põlema, linnus langes eestlaste kätte, rootslased tapeti; eestlaste jaoks oli Rootsi kuningaväe puruks löömine väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse, rootslaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse oli sellega nurjunud Vabadusvõitluse kolmas periood (1222 ­ 1227):

Eesti ajalugu

30

doc

Eesti ajalugu

... 9 6. MAARAHVAS 14. ­ 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS......................................................................................12 8. REFORMATSIOON EESTIS..............................................................................................14 9. LIIVI SÕDA......................................................................................................................... 15 10. ROOTSI AEG....................................................................................................................18 11. PÕHJASÕDA (1700 ­ 1721).............................................................................................20 12. VENE AEG........................................................................................................................22 13. EESTI ISESEISVUMINE.................................................................................................

Ajalugu

63

doc

Eesti Varauusaeg

Tänu Taanile sõlmitakse relvarahu kuueks kuuks. 1. mai - 1. november. Venemaa oli huvitatud jama lõpetamisest Idas (Krimm).  8 4) Välisabi otsimine ja Vana-Liivimaa allutamine Rootsile ja Poola-Leedule 1561. a. Välisabi otsimine, otsida abi kuni vallutamisele, mille tulemusel seod uue maahärraga. Või otsida sõjalist/finantsilist abi. Esialgselt otsitakse sõjalist ja finantsilist abi. Rootsi, Taani, Poola-Leedu jälgivad sündmusi, mis toimuvad Liivimaal. Kuid, kelle poole pöörduda? 1559. aastal, Augburgis, kus peetakse maapäeva. Jõutakse otsuseni, et tuleb abistada Liivimaad ning antakse 100 000 kulda, kuid tegelikult raha liikuma ei hakanud. Saadeti kirju vene tsaarile, kuid nendest abi polnud. 1560. aastal tuli kokku riigi maapäev, räägitakse 300 000 kulda eraldamisest Liivimaale, kuid raha ei saadetud (“Saksa lubadus on väärt kui sõnnik.”).

Eesti varauusaeg

72

docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

Algas Rävala maakonna Asuti ilma takistusteta eestlastele kuulund linnusesse. Eestlased kogusid aga salaja vägesid ristimine. Prooviti vallutada ka mujal Põhja-Eestis. Algas suur ristimine. ja ründasid äkitselt Taanlasi. Ootamatult aga ründas lääneslaavlaste üksus ja Taanlased 1220 toimus võiduristimine. koguneis uuesti ning saavutasid võidu. 1220 Rootsi kuningavägi lüüakse puruks. Suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi. Nad Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes eestlaste kätte. asusid Lihula linnusesse. Nad hakkasid ristima ja kirkuid ehitama, ise pöördus kuningas mingi hetk tagasi. Augustis piiras Lihula kindluse ümber suur sakslaste vägi ja pandi see põlema.

Ajalugu

Kommentaarid (0)