Vana Kreeka filosoofia ja filosoofid

Sommer, Chris

Vana Kreeka filosoofia ja filosoofid (2)

Keskkool - Filosoofia - Filosoofia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on tõene mis on hea mis on ilus?
Mida ma võin teadametafüüsika?
Mida ma pean tegemamoraal?
Mida ma võin lootareligioon?
Mis on inimeneantropoloogia?
Mida me oleme suutelised teadma?
Kuidas me teame et me teame?
Mis on tegelikkuse olemus?
Mis on vaim Mis eristab inimteadvust arvutist?
Mida tähendab väide "Jumal on olemas?
Mis on teaduse olemus?
Mis on kõigi asjade algeArhee?
Milleks inimene üldse püüab maailma ette kujutada?

Lõik failist

Filosoofia

Kaks suunda:

- Joonia koolkond, mis esitabküsimuse asjade algusest ja põhjusest.
- Sofistid , kes tegelevadinimese küsimuseganing otsivad elutarkust

Platon ühendab need suunad.

Platon esitab kolm põhilistküsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus?
Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)?
Mida ma peantegema( moraal )?
Mida ma võin loota ( religioon )?
Mis oninimene( antropoloogia )?
Filosoofia definitsioon:Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtaiseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt .
Filosoofia tegeleb kõigea,kuid erineval viisil.

Gnoseoloogia/ Epistemioloogia ehk tunnetusteooria . Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti ja objekti suhtes.
Mida me oleme suutelised teadma? Kuidas me teame, et me teame?
Sekptitism
Mõistus ja kogemus: ratsionalism ja empirism

Metafüüsika tegeleb maailma tervikuga . S.o "esimene filosoofia"( Aristoteles ), siin kõneldakse oleva kui oleva esimestest põhjustest.
Mis on tegelikkuse olemus?

- Ontoloogia ehkolemisõpetus.
- Vaimufilosoofia .Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust arvutist?

Mida tähendab väide "Jumal on olemas?"

Antropoloogia- õpetus inimesest.
Moraalifilosoofia- eetika ehk õpetus sellest, mis on hea.
Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet.
Poliitilinefilosoofiaon teadus sellest, kuidas ühiskonnad on korraldatud.
Õigusfilosoofiaõiguse põhjendusega.
Teadusfilosoofia tegelebloodusuurimise teoreetiliste küsimustega. Mis on teaduse olemus?
Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega.
Filosoofia tööristad:
LOOGIKA ehk õige ja korrastatud mõtlemine
Arunetlemine:deduktiivne(lahkuvõtt) ja induktiivne(kokkupanek)
Eksijäreldused: Relativism,Toetumine autoriteedile, jne.
Thales
624 - 546 e.Kr.
Thalest loetakse antiikmaailma"seitsme targa" hulka.
Sai rikkaks veini jaoliividega spekuleerides, oli riigimees ja loodusuuria.
Ennustas ette 585 a. e.Kr.päikesevarjutuse.
Mõõtis püramiidi kõrgusevarju järgi.
Tuleb välja, et filosoofiaemamaa ei olnudki Kreeka keskpunkt. Kogu matemaatilise teadmise saiEgiptuses, kuna kreeklased olid uudishimulikud rahvana. Tõestasesimesena, et ringi diameeter jagab selle kaheks osaks.
Ütles, et kõige raskemkõigist asjadest on iseenda tundmine , aga kõige kergem on teistelenõu andmine. Siis küsis, mis on jumal? Vastas: See, kellel polealgust ega lõppu. Kuidas elada vooruslikult? Kui me kunagi ei tee

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

112 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Chris Sommer Õppematerjali autor

Kästielb Vana Kreeka filosoofiat, erinevaid koolkondi ja tähtsamaid isikuid. Näiteks Joonia koolkond ja sofistid. Isikutest Platon, Aristoteles, Herakleitos, Demokritos, Thales, Anaximandros, Anaximenes ja Pythagoras.

vana kreeka filosoofia filosoofid joonia sofistid platon aristoteles herakleitos demokritos thales anaximandros anaximenes pythagoras

Sarnased õppematerjalid

doc

Antiik filosoofia

seda kui ta temast on kogu jõu väljaimenud." · Kõik inimesed on surelikud. · Peale Platoni surma (347 a.e.Kr.) lahkus Aristoteles · Sokrates on inimene. Akadeemiast. · Järelikult on Sokrates surelik. · 342 a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta oma poja · Kõik inimesed on mõistusega. kasvatajaks, kelleks on 13.a. vana tulevane Aleksander · Mõned elusolendid on inimesed. Suur. · Järelikult on mõned elusolendid mõistusega. · 335 a.e. Kr. naaseb Aristoteles Ateena tagasi ning asutab · (Darij) oma kooli. · Kõigil hanedel on kaks jalga. · Lykeion

Filosoofia

odt

Filosoofia konspekt

Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad:

Filosoofia

doc

Filosoofia eksami kordamisküsimused

Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)

Filosoofia

doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist

Filosoofia

docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea

Filosoofia

doc

Filosoofia

NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr

Ajalugu

doc

Antiikfilosoofia

1 Atiikfilosoofia perioodiks loetakse aega mis oli umbes 7saj. e.kr. kuni 6 saj. Sel ajavahemikul pandi alus kõigile filosoofilistele käsitlusviisidele. Joonianatuur filosoofia - Sugukondliku aaristokraatia võimu lagunemine, türannia ja orjandusliku demokraatia kujunemine ning kaupmeeste, ettevõtjate ja laevaomanike tugeva kihi tekkimine orjapidajate klassis lõid soodsa olukorra Euroopa filosoofia tekkeks. Filosoofia oli eelkõige selle uue, vabameelse ühiskonnakihi ideoloogia, kes huvitus juba oma olemuse poolest tugevasti teaduse arengust. Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete

Filosoofia

doc

Filosoofia

MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena.

Filosoofia

Rohkem sarnaseid