Eesmärk pühitseb abinõu (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

72

docx

Euroopa ideede ajalugu

,,Suured tekstid" ­ universaalsed lahendused, mis on igas ajastus rakendatavad, neid tuleb lugeda nii, nagu tahaksid nad vastata meie enda probleemidele. Ajalooline meetod · Cambridge'i koolkond 1960ndatel eesotsas Q. Skinneriga ­ tema ja kolleegid väitsid, et Lovejoy unustab ära kaks äärmiselt olulist aspekti: autori kavatsus ­ miks ta midagi ütleb? Mida ta teha tahab? Mis on tema eesmärk? Teiseks: selleks, et autorit mõista, peab teadma ajaloolist konteksti ja probleeme ­ keda kritiseerib, keda ülistab ­ ning keelelisi tavasid, tol ajal tähendas mõiste võib-olla midagi muud kui tänapäeval. Sellepärast peab lugema ka ,,väikeste" autorite teoseid. Lingvistiline pööre Keskseks nimeks on L. Wittgenstein ­ keel kui tööriistade kogum, millega mängitakse mingeid mänge

Euroopa ideede ajalugu

59

pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Tema idealism vastandus materialistlikule mõtlemisele. Ideed eksisteerivad tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju. Ideed ei ole mitte üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud, vaid ka nende põhjus ja eesmärk; ideede maailma täiuslikkuseni ei küüni materiaalne tegelikkus iialgi. Samas on igas materiaalses asjas osalistelt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Igal ideel on kolm põhikuju: põhjus, eeskuju ja eesmärk (telos). Iga asi areneb vastavalt oma loodusepoolt ettemääratud eesmärgi suunas (teleoloogia). Sellel lähtealuselt tuletab Platon kogu oma poliitilise filosoofia. Kogu maailm liigub oma hüve (agathon) suunas, ka inimese eesmärk (telos) on hüve. Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu. Voorused Vanad kreeklased ülistasid nelja põhivoorust: tarkust (sofia), vaprus (andreia), mõõdukust (sofrosüne) ja õiglust (dikaiosüne)

Õiguse filosoofia

95

doc

Mein Kampf

ideaaliks ­ hakata riigiametnikuks. Kogu oma juba lapsepõlveaastail puuduses ja viletsuses karas- tunud osavusega ja püsivusega hakkas 17-aastane nooruk kindlameelselt püüdlema oma eesmärgi poole ­ ja saigi riigiametnikuks. Kuid selle eesmärgi saavutamiseks kulutas isa tervelt 23 aastat. Vanne, mille ta oli omale elus andnud ­ mitte naasta oma kodumaale enne kui temast on saanud "inimene", oli nüüd täidetud. Eesmärk oli saavutatud; ent kodukülas, kust isa poisikesena oli lahkunud, ei mäletanud teda enam keegi ja küla ise oli muutunud temale võõraks. Saanud 56 aastaseks, otsustas isa, et võiks puhata. Kui ka nüüd ei suutnud ta ühtki päeva mööda saata "loodriametis". Ta ostis endale Austria linnakese Lambachi piirides asuva teenismõisa, mida ise majandas, pöördudes niiviisi peale pikki ja raskeid aastaid tagasi oma vanemate tegevusala juurde.

Saksa ajalugu

130

rtf

Amundsoni raamat

Meie arusaam nõustamisest peab hõlmama käitumise muutust ning tunnetuse hulk tundub olevat lõputu; teabe korraldamine mõttekateks üksusteks on tõeliselt keeruline ja emotsioonidega seonduvat. ülesanne. Wurman (1989) märgib, et töötlemata andmetel puudub igasugune väärtus, kuni neile antakse vorm ja eesmärk, mis muudab nad sisukaks teabeks. Lisaks teabele on ka Üks üsna ebatavaline karjäärinõustaja Andrea Fruhling tõi suurepäraseid näiteid selle ideid keeruline esitada viisil, mis muudab nad meeldejäävaks. Siin muutubki aktiivne kohta, kuidas tema kui mõjukas isik tekitab nõustamise käigus meeldejäävaid ja muutusi kaasamine eriti oluliseks. Mõelge oma igapäevaelule ja infole, millega teid igast küljest esile kutsuvaid kogemusi

Psühholoogia

290

pdf

Holokaust

Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse otsusele 6. augustist 2002 on 27. jaanuar nimetatud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevaks. 27. jaanuar on Auschwitzi koonduslaagri vabastamise aastapäevana valitsuse hinnangul sobivaim kuupäev, teadvustamaks erinevate inimgruppide tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused

161

pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa.  SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine

83

doc

Õiguse sotsioloogia

Seadus peab meie enda kogemustest sündima. Muidu on need loodud kummituslikel motiividel. Seadusandlikud aktid peavad olema loodud ühiskonna huvides, mitte väljaandja isiklikes huvides. Õiguskord baseerub loomulikul. Üleüldises korras on üks eraldi sektor, mis on õiguskord. Kord peab olema riigis ja peab olema progress. Need on omavahel tihedas seoses. Kord on progressi eeltingimus ja progress on korra eesmärk. Seadused on vajalikud, kuna inimene on liiga nõrk, et lasta ennast juhtida ainult moraalinormidest. Comte'i positiivne ühiskonna käsitlus ­ igas ühiskonnas on olemas sotsiaalsed vastuolud. Ei ole olemas võrdsete sotsiaalsete gruppide harmoonilist kooselu, alati on olemas valitsevad ja alluvad klassid. Comte leiab, et vastuolu ja ebavõrdsus on igas ühiskonnas paratamatu, aga NB! rõhutud klassid ei peaks oma positsiooni vastu võitlema, las olla nii, kuidas on. Maailmas on

Õiguse sotsioloogia

Kommentaarid (1)