Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast (1)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

EESTI ISESEISVUMINE
Veebruarirevolutsioon
Põhjused: sotsiaalsete probleemide süvenemine, sõda ja kriitiline poliitikaolustik:

sõjatehaste töölised nõudsid palgatõusu ja elamistingimuste parandamist

suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseerittud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega

Nikolai II lasi end mõjutada „harimatust talupojast“ Rasputinist, mistõttu langes tema maine

korruptsioon

Esimese maailmasõja kaotuste ja raskuste tagajärjel nõrgenes tsaarivõimu kindlaim tugi – sõjavägi
Ajend : Petrogradis toimunud rahutused
Sündmused ja muutused Venemaal:

Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist

Venemaast sai vabariik e duum

moodustati Venemaa Ajutine Valitsus

tööliste nõukogu teke
Sündmused ja muutused Eestis (Märtsirevolutsioon ja autonoomia ):

Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai Jaan Poska

Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt

toimus eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kuna autonoomiaseaduse vastuvõtmine hakkas venima

Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12. aprillil ) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees)

senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks , mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska

omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev

ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel

uute parteide sünd

täidesaatvaks asutuseks sai Maavalitsus

esimese Eesti rahvusliku väeosana loodi Eesti Kaitseliit

kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte
Autonoomiast tulenevad pinged :
1) Vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis ( muulased rindele ajada ja ise tagalasse jääda)
2) Vastasseis töörahva nõukogudega, mis üritasid laiendada oma võimupiire
3) Rahvuslikud vastuolud, sest vene töölised ja sõdurid ei püüdnudki aru saada eestlaste rahvuslikest sihtidest
4) Rahvusvähemusi süüdistati Venemaa ühtsuse lõhkumises
Oktoobripööre ja enamlaste võim
Sündmused ja muutused Venemaal:

Revolutsiooni ettevalmistamine Vladimir Lenini poolt ( Aprilliteesid )

Toimus võimuvahetus – kukutati Ajutine Valitsus ning „troonile“ said enamlased

Sündis Nõukogude Venemaa, hiljem Nõukogude Liit
Sündmused ja muutused Eestis:

Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: “Maha sõda"!”) meeldisid rahvale

Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtšinski.

Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt

Kujunes välja ühe partei diktatuur: enamlased piitasid oma poliitiliste vastaste koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte

Eesti Asutava Kogu võim kukutati

Kehtestati piiramisseisukord – algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine

Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme:
• natsionaliseeriti (-

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast #1

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast #2

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast #3

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast #4

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alinah Õppematerjali autor

Sisukas kokkuvõte (5 lk) Eesti esimesest iseseisvumisest ja selle kaotamisest, Vabadussõjast, Tartu rahu lepingust ning tolle ajastu tähtsatest isikutest. Juttu on ka Veebruarirevolutsioonist ja Oktoobripöördest.

vabadussõda tartu rahu veebruarirvevolutsioon oktroobripööre eesti iseseisvumine autonoomia päästekomitee saksa okupatsioon johan laidoner jaan poska konstantin päts jaan anvelt viktor kingissepp eesti töörahva kommuun landerswehr´i sõda ajutine valitsus nõukogude venemaa eesti ajalugu

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti iseseisvumine ja vabadussõda

Ajalugu AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus.

Ajalugu

doc

Eesti teel iseseisvusele

Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna. Tallinna radikaalid Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts. Haritlased (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.) Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeriti majanduse edendamist.

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine.

Eesti iseseisvumine. esimene maailmasõda Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon

Ajalugu

odt

Venestamine

Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- pralamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. 1901.a asutas Konstantin Päts Teataja. Nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine

· Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia

Ajalugu

docx

Kontrolltöö konspekt "Eesti ajalugu"

Ajaloo kontrolltööks kordamine (lk 16-44) Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt – Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev – ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti šovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt

Ajalugu

docx

Eesti Ajalugu

Ajaloo kontrolltööks kordamine Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel

Ajalugu

doc

Eesti 20. sajandi algul ja iseseisvumine

Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Sihiks sai majandusliku olukorra parandamine.Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalisi reforme. Sotsiaaldemokraadid- Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ringid pea

Ajalugu

Rohkem sarnaseid