tegemist on poliitilise satiiriga. Koosenb IV osast: I `'Liliputtide maa'' despotismi riik, Inglismaa miniatuuris, II `' Hiiglaste maa''-Gulliver ise väike sellel maal, kehastab valgustajate ideaali, st riigis peab valitsema mõistus ja tarkus, III `'Laputamaa'' keskajateadust mainib, IV `'Hiihnhnide maa''- hobused, kes olemuselt inimlikud, hariduse ja õppimise teel saadud riik. SAKSA VALGUSTUSKIRJANDUS · Valmistas ette saksa klassikalise filosoofia. Filosoofid- G.W. Leibniz, G.E. Lessing, J.Kant · `'tormi ja tungi'' liikumine 1770-1780 G. E. Lessing 1729-1781 · draama kui näitsekirjanduse zanr väga tähtis koht · Lessing oli saksa rahusliku teatri rajaja · Ta oli draamateoreetik · Jätaks edasi Voltaire'i ideid · Kritiseeris klassitsistlikus teatris selle elukaugust, liiga palju reegelid ja loogikatega liialdamist
kultuuri ja hariduse saavutusi. Euroopa esimesed ajalehed-ajakirjad trükiti juba 17. saj. 18. saj sai ajakirjandusest tähtis ühiskondliku suhtlemise kanal, ajakirjandus asus aktiivselt levitama ka valgustusideid. Sellest ajast hakkas ajakirjandus kujundama ühiskondlikku arvamust. Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid, valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Valgustusideede levitamiseks sobis kõige enam romaan. Tekkis uudne kirjanduszanr filosoofiline romaan, kus peamine pole karakteri loomine ega olustiku kujutamine, vaid autori ideede esitamine. Peagi hakkas küll filosoofilise kallaku üle romaanides valitsema sentimentalism ja realistlik-olustikuline laad. Vabameelses õhkkonnas tekkisid eeldused ka elu naturalistlikuks kujutamiseks. Erakordselt avatult
kõigile anda võrdsed õigused end arendada ja teostada. Nad nõudsid mõttevabadust, mõistsid hukka kõik sotsiaalsed normid ja tabud, mis piirasid inimese loomulikku arengut. Samas ei tähendanud vabadus neile anarhiat. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja vastutusega. Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid, valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Valgustusideede levitamiseks sobis kõige enam romaan. Tekkis uudne kirjanduszanr filosoofiline romaan, kus peamine pole karakteri loomine ega olustiku kujutamine, vaid autori ideede esitamine. Peagi hakkas küll filosoofilise kallaku üle romaanides valitsema sentimentalism ja realistlik- olustikuline laad. Vabameelses õhkkonnas tekkisid eeldused ka elu naturalistlikuks kujutamiseks
oli palju võimalusi katsetada ja enda oma luua - 18. sajandil toimub ka suurem eemaldumine kristlikust maailmast, seega oli Voltaire ateistlik lähenemine teretulnud. - romaani tekkimisega kadus luule tahaplaanile, see muutus ühenäoliseks, kirjutati rohkem poliitilistel teemadel, pilkelaule, rokokkoo luuletusi. Veidi ka usulist luulet. INGLISE VALGUSTUSE ERIJOONED JA KIRJANDUS: - Inglise klassitsism asub oma avaldustega valgustuse keskel - Kogu valgustuskirjandus Inglismaal 18. saj ajalgusel on suunatud ühiskonnakriitikale (ka Prantsusmaal). Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. - Inglise valgustuse eripäraks on see, et tegib tugev valgustuslik proosa. - kiriku- ja usulõhet (nagu Prantsusmaal mässajate ja katoliiklaste vahel) ei olnud. - eluvaade mõneti materjalistlik - silmatorkav teadushimu ja inimmõistuse jõud - olulisel kohal ajakirjandus (1711 The Tatler Joseph Addisson ja Richard Steele)
Kirjandusteoreetik on see, kes üritab mingeid piire paika panna: mis kirjandus on, kuidas seda uurida jne. Selliseid teoreetilisi momente on olnud Euroopa kirjandusloos õige mitte. Inglise valgustuse üheks eripäraks on see, et tekib tugev valgustuslik proosa. See on suhteliselt ühtne. Paljude autorite loomingus leiame J. Locke'i vastupeegeldusi ja ühisvõtteid- see on näiteks eemaldumine, distantseerumine . Eri autoritel on siiski eri maneer. Kogu valgustuskirjandus Inglismaal 18. saj ajalgusel on suunatud ühiskonnakriitikale (ka Prantsusmaal). Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. Üks valgustusromaani põhitüüp. Daniel Defoe 1660-1731. - ,,Robinson Crusoe seiklused." Eurooparomaani eelkäijaks nimetatakse. Daniel on ka piiripealne autor, ehkki loomingu poolest asub 18. sajandis. Eluea poolest on kahe sajandi piiril. On seotud puhtal kujul uute traditsioonide tekkimisega. Robinson Crusoe pole tema ainus romaan
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me
Kõik kommentaarid