50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 85 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
125 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marjuneemrand
Õppematerjali autor
* Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, Slaavi ja Balti uus asukad. * Meie esivanemad rändasid Eesti aladele erinvatest ilmakaartest ja erinevatel aegadel. Pronksiaeg ja rauaaeg Pronksiaeg Pronksesemed jõudis Eestisse umbes 3000 a.ekr. Pronksi puhtal kujul loodusest ei leitud. Toodi kaugelt, oli kallis. Tehnoloogiliselt raske töödelda. Eestis ei leidunud pronksi valmistamiseks tina ja vaske. Kasutati valikuliselt tarbeesemete valmistamisel. Rauaaeg neoliitikum
aastal Toompeal veresauna paavsti vasallidele, kelle hulgas oli ka eestlasi. Tapeti umbes 100 vasalli, neist osa otse Toomkirikus altari ees. Kõik see oli tegelikult vaid episood kogu Lääne-Euroopat haaranud gvelfide-gibelliinide võitlusest, milles ordu seisis keisrivõimu poolel ja järelikult paavsti vastu. Ordu ja Taani leppisid ära alles pärast Saule lahingut, 1238. aastal sõlmitud Stensby lepinguga, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti ja Läti aladel poliitiline struktuur, mida nimetame Vana-Liivimaaks. Nimetus tuleb sellest, et esimesena hõivati vallutajate poolt liivlaste maa, mille nimi laienes hiljem ka edasistele vallutustele. Vana-Liivimaa feodaalriigid 13.-14. sajandil. Eesti ja Läti alal tekkis mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus omaette Eestimaa hertsogkonnana Taanile. Suurem osa Eestist oli jagatud Liivimaa Ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Oli ka Tallinna piiskop, kel
Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored. Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas. Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse muinasajaks
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt
................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS......................................................................................12 8. REFORMATSIOON EESTIS.............
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348
. 30. novembril 1700 ründas Rootsi vägi Vene väge. Paar päeva enne lahingut oli tulevasest lahingupaigast lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu. Oma osa mängis ka ilm: tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu. Uued Vene vägede rüüsteretked algasid 1701. suvel ja edaspidi oli eesti sellises olukorras, kus idapoolsed kindlused ja linnad olid Vene käes, läänepoolsed aga rootsi käes. Võeti üle Tallinn ja sellega ka sõjategevus lõppes. Sõda lõppes sellega, et sõlmiti Uusikaupunki rahu ja sellega liideti paljud maad sh Eesti, Vene riigiga. PILET 2 1.) Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Tekkisid kindlustatud asulad. Muutusid matmiskombed, kasutusele võeti kivikirstukalmed. Tegeleti oluliselt rohkem karjakasvatuse ja põlluviljeluse ning alepõllundusega
sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi alIdrisi Muinasaeg: 11000 eKr 13. saj. Esimesed teadaolevad asulad ca 7500 eKr.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
vormistus on küll väga õudne
Kõik kommentaarid