Fiskaalpoliitika ehk eelarvepoliitika (1)

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Fiskaalpoliitika

kaitse tagamine kui ka stabiilsuse ja õigluse kindlustamine mujal maailmas. Riigi vahendeid kasutataks ülaltoodud prioriteetide edendamiseks. Eelarveprotsessi juures peab valitsus väga oluliseks avatust ja läbipaistvust. Seda rõhutab ka eelarvestrateegia: ,,Riigieelarve koostamine ei ole pelgalt matemaatika. Eelarve kaudu kavandame ja suuname me riigi arengut, väljendame ja teostame oma prioriteete- mitte ei jaga vaid mehhaaniliselt raha. Meie valitud valuutakomitee tingimusteks on eelarvepoliitika ka peamine viis, millega riik saab mõjutada majandust: ennetada ja mahendada võimalikke riske, võimaldada positiivseid arenguid. Seega on eelarvepoliitika riigi võtmepoliitika, mis võimaldab valitsusel ellu viia teisi poliitikaid" (Riigieelarveseadus 2008-2011, Andrus Ansip, Ivari Padar) Riigieelarvepoliitika puhul rõhutatakse vajadust teha valikuid, suunata raha neisse valdkondadesse, mis riigi arengut kõige enam toetavad. Esimene riigieelarvestrateegia

Majandus

29

doc

EESTI MAKSUSÜSTEEM

EESTI MAKSUSÜSTEEM Maksusüsteemid..................................................................................................................... 1 Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem?........4 Eesti maksusüsteem................................................................................................................5 Eesti maksud.......................................................................................................................5 Maksustamise üldised põhimõtted......................................................................................... 6 Maksusüsteemi stabiilsus...................................................................................................7 Maksukoormus................................................................................................................... 8 Maksusoodustused......................................................................................

Finantsjuhtimine

22

doc

Mikro ja makroökonoomika terminid

Oodatud I. Expected I. Ootamatu I. Unexpected I. inflatsiooniootused Inflationary expectations Adaptiivsed ootused Adaptive expectations Ratsionaalsed ootused Rational expectations pakkumisinflatsioon Demand-pull inflation kuluinflatsioon Cost-push I. stagflatsioon stagflation Phillipsi kõver Phillips curve Eelarve ja fiskaalpoliitika. Budge and fiscal policy. Fiskaalpoliitika Fiscal policy Valitsuse eelarve Government budget Fiskaalföderalism Fiscal federalism Eelarve puudujääk Budget deficit, BD Esmane eelarve Primary BD puudujääk Struktuurne eelarve Structural BD puudujääk Tsükliline eelarve Cyclical BD puudujääk Tegelik eelarve puudujääk Actual BD Eealve ülejääk Budget surplus

Majandus

9

docx

Majanduse areng ja stabiilsus

», 1936) 51. ­ , , 48. Kohustusliku reservi määr, reserve requirement rate - 49. Raha- ja fiskaalpoliitika segu, monetary and fiscal policy 52. ­ mix ­ rakendatakse üheaegselt nii fiskaalpoliitilisi ja , monetaarseid meetmeid 50. John Meynard Keynes (1883-1946) ­ Inglise 53. ­ majandusteadlane ja tegelane, makroökonoomika aluste rajaja (,,Hõive, protsendi ja raha üldine teooria", 1936) , 54. ­ ,

Majandus

8

pdf

Tulujaotus ja majandusareng

TULUJAOTUSE JA MAJANDUSARENGU SEOS Helje Kaldaru Tartu Ülikool Sissejuhatus Tulujaotuse ja majanduse arengu (kitsamalt võttes majanduskasvu) seoste temaatika on majandusteoreetikuid huvitanud aastasadu. Olgu siinkohal meenutatud kasvõi klassikalise koolkonna esindajaid D. Ricardot ja K. Marxi, kelle töödest väärivad tänapäevalgi märkimist tulujaotuse kujunemist ja selle mõju majanduse arengule käsitlevad teooriad. Käesoleva sajandi esimesel poolel majandusteoreetilise mõtteviisi peasuunana valitsenud neoklassikalise koolkonna kasvuteooriad on (igaüks omal kombel) kokku võtnud N. Kaldor, S. Kuznets, W. Lewis ja R. Solow oma viiekümnendatel aastatel ilmunud paljutsiteeritud artiklites. Uuesti sattus teema uurijate huviorbiiti üheksakümnendatel. Üheks põhjuseks oli asjaolu, et varasemates teoreetilistes mudelites esitatud seisukohad ei leidnud empiiriliste uuringute tule

Arenguökonoomika

11

odt

Eesti majanduse areng 1990-2011

üleminekul turumajanduslikele alustele. Alates üleminekuperioodi algusest on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mille keskvalitsuse tasandil määratleb suuresti valuutanõukogu süsteem, keelates keskvalitsusel keskpangalt laenu võtta. Välislaene võetakse aga spetsiaalse protseduuri alusel läbi Riigikogu ja kasutatakse ainult avaliku sektori investeeringute katteks. Seega võib kokkuvõttes öelda, et Eesti fiskaalpoliitika on rahvusvahelise kogemusega võrreldes enam tulupoolne kui kulupoolne. Tulud. Eesti maksupoliitika põhiprintsiipideks on lai baas ja madalad maksumäärad, seetõttu on maksukoormus (riiklike maksude suhe SKP-sse) 36­37% küllalt madal võrreldes teiste maade praktikaga. Pärast laiaulatuslikku maksureformi 1994. aastal on senini valitsussektori põhituludeks 18%-line käibemaks, ühtse 26%-lise määraga tulumaks nii üksikisikutele kui ettevõtetele ning aktsiisid

Majandus

30

doc

Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis

1998, lk. 19-21). "Valitsuse ja Eesti Panga majanduspoliitiline programm on osa majanduse ja rahanduse laiemast plaanimisest, millega viimasel ajal täitevvõimu tasandil tegeldakse. Nimetan lühidalt programmi rahapoliitilised põhiseisukohad. Valuutakomitee ja fikseeritud vahetuskursi poliitika jääb rahapoliitika aluseks kuni ühinemiseni Euroopa Rahaliiduga. Rahasüsteemi stabiilsusele ja kindlusele annab palju juurde valitsuse adekvaatne tegevus, eeskätt kindlakäeline konservatiivse eelarvepoliitika jätkamine." (Kraft, Eesti Panga Bülletään. 2000, lk.9-10). 3.2. Rahapoliitika instrumendid 20 Rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid on keskpanganduses olnud suhteliselt mitmekesised. Enamiku tänapäeva keskpankade peamiseks rahapoliitika teostamise vahendiks on saanud avaturuoperatsioonid. Erinevalt enamikust keskpankadest kasutab Eesti Pank, tulenevalt valuutakomiteele tuginevast rahasüsteemist, oma rahapoliitika

Makroökonoomika

106

pdf

Business peciliarities in Ukraine and Bealrus

TRADERUN MOODUL TRADERUN MODULE BUSINESS PECULIARITIES IN THE EU, RUSSIA AND EASTERN PARTNERSHIP COUNTRIES ÄRI ERIPÄRAD EUROOPA LIIDUS, VENEMAAL JA IDAPARTNERLUSRIIKIDES Lecturers: Ryhor Nizhnikau (responsible) Giorgi Gaganidze, Sergei Proskura, Andres Assor P2EC.00.202 (UT code), RIE 7044 (TLU code) Reading materials: Business peculiarities in Ukraine and Belarus Lugemismatejal: Äri eripärad Ukrainas ja Valgenenes Created by Andres Assor Tartu 2013 TABLE OF CONTENTS INTRODUCTION ................................................................................................................... 4 1. UKRAINE ...................................................................................................................... 5 1.1. General information .......

Inglise keel

Kommentaarid (1)