Barokk kunsti konspekt (0)

Kunst 17.sajand Euroopa

KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks

17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS

ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Kutsutakse ka sõdade sajandiks. Kinnistus piir protestantliku ja katoliku maailma vahel. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Maailm avardus, toimusid suured maadeavastused, mereretked. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. Tellijaks oli kirik, see oli ka kunstis esikohal. II Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa enne kodusõda, Saksa väikemonarhiad.

Kunstiajalugu pk. 18-22 vastused

põhiplaani. Kiriku ette rajas Lorenzo Bernini Peetri valjaku, juurdeehituse loojaks oli Carlo Maderna. 6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117. Leia sellelt erinevate aritektide poolt lisatu. 7. Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? Francesco Borronini 8. Milline stiil järgnes Euroopas barokile? Kuidas kasutati neid stiile saksa arhitektuuris (näiteks Würzburgi piiskopilossi juures)? rokokoo Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. 9. Millest võeti eeskuju Viini Karl Borromeuse kiriku ehitamisel? itaalia eeskujudest (Rooma Peetri kirik, Rooma Panteon, Trajanuse sambad) 10. Milliseks ehitati Dresdenis asuv Zwinger? August Tugev soovis anda oma pealinnale Dresdenile tõeliselt euroopalikku suurejoonelisust. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL 1. Mida tähendab mõiste ,,naturalistlik"? Barokk-kunst nn. naturalistlik suund. 2

kunstiajalugu renessansist romantismini

● LEONARDO da VINCI – kunstnik, teadlane, insener, arst, I kõrgrenessansi suurmeister * vähe lõpetatud teoseid (ehtsaid maale ca 20 tk) * palju kavandeid, ideid, jooniseid * skulptuure pole säilinud * nägemistaju, visuaalse kujundi enda jõud ja veenvus (ei jälgi matemaatikat ja reegleid nagu varem - kõrgrns) kunst üldistav ja suurejooneline, tugineb kogemusele * lahkas salaja laipu, et uurida anatoomiat ( ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionismsüüdistused, põgenemine Pr.le) * inimese anatoomia ja hingeelu täiuslik kujutamine; lähtus hingeelust * “Madonna kaljukoopas” õrn heletumedus, esiplaanil olevad esemed

Kategoriseerimata

Barokk, 17. sajandi kunst

17. saj kunst üldiseloomustus Kujuneb välja absolutism. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. II Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17

Hispaania ja Flandria kunst 17

Tänapäeva kunstisõbrale ütlevad siiski tõenäoliselt palju enam Rubensi lüürilised maastikud ja portreed ( näiteks ta mõlemast naisest), kus ta ei püüa iga hinna eest olla suurejooneline ja hämmastav. 4) Hollandi maalikunsti peamised žanrid, alaliigid, esindajad, värvikasutus. Hollandi skulptuur oli tähtsusetu, aga maalikunst elas 17.sajandi keskel üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailma kunstiajaloos. Hollandi 17. sajandi kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega. Välisele toredusele ei pööranud hollandlane esialgu erilist tähelepanu. teda ei huvitanud ka allegoorilised ega mütoloogiast laenatud süžeed, sest ta tahtis kõike näha reaalsena, ühemõttelisena, käegakatsutavana. Ka maastik pidi olema edasi

Ajalugu

Barokk ja Rokokoo kunstiajaloos

Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17. 18. Sajand. Arhitektuuris tõusis jälle esmasele kohale kirikute püstitamine. Barokk-kirikute ülesehitus: Pikergune hoone, Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal, Valgusallikateks aknad kupli alumises osas ning Valgus koondus idaossa (kooriruumi). Barokk kirikute eeskujuks oli jesuiitide ordu emakirik II Gesu, mille kujundas Giacomo da VIGNOLA. Barokk-kiriku siseruumis oli suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel. Barokk-kiriku välisilme juures olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad. Baroklikute tervikute loomine puudutas ka suuri ansambleid. Püüti luua ruumilisi illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur

Prantsuse kunst 17. saj

Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688).