Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Religiooni arvestus (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Religiooni arvestus #1 Religiooni arvestus #2 Religiooni arvestus #3 Religiooni arvestus #4 Religiooni arvestus #5 Religiooni arvestus #6 Religiooni arvestus #7 Religiooni arvestus #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cherisha Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Religioon maailma kultuuris - arvestus

Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased ­ sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Hinduism Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Kultuur

Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased ­ sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Veedausunditeks nimetatakse kolme usundit, mis tekkisid Indias: hinduism, budism ja dzhainism Veeda on sanskriti keeles "teadmine" Nii budism kui ka dzhainism tekivad 6. ­ 5

Kultuurilugu
thumbnail
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

pühakirjades kirjeldatud universumi loomisele Jumala poolt. · Teised püüavad mõista teaduslikke teooriaid pühakirja valguses. · Kristlus: - Pannud aluse nüüdisaegsele empiirilisele uurimustööle ( ) - Loonud maailmapildi, kus kõik on Jumala loodud - Ollakse avatud uurimistegevusele ­ aitab paremini Jumalat tundma õppida · Usutakse, et religiooni tähtsus väheneb teaduse arenedes. · Samas on kasvanud huvi religiooni, meediumide ja ennustamise vastu. EELAJALOOLINE USUND: · Esimesed koopamaalingud leiti Chauvet`i koopast · Koopamaalingute vanuseks pakutakse üle 30 000 aasta · Kõige varasemad usulised tekstid pärinevad aastast 2500 eKr. · Üheks vanimaks usundiks peetakse Samanismi - Saaman ­ inimene, kes suudab minna transiseisundisse (

Üldine usundilugu
thumbnail
9
pdf

Usundiõpetus: kordamisküsimused eksamiks

kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku. (Defineeritud erinevalt). Kõnekeeles on usk religiooni sünonüüm. (veendumus mingi jumaliku vm. üleloomuliku võimu olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus). 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimese tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomism-e, viljakusm-e, loodusm-e, sotsiaalm-e, suguharum-e, veeuputusm-e, aitioloogilisi m-e, teispoolsusem-e, eshatoloogilisi m-e jt. 4

Usundiõpetus
thumbnail
12
odt

Üldine usundilugu

sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu loodusseadus. Virgumistee algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. Dharma ­ seadmus, õpetus ja kohustus. Iga inimese dharmaks ehk kohustuseks on eelmiste elude tagajärgedele allumine ja püüd edaspidi halbu tegusid vältida. Ent dharma ehk seadmus tähendab ka Buddha õpetust ja kõige laiemas mõttes õpetust või religiooni või kultuuri üldse. Dunkha ­ kannatus, ahistus. Kogu olemine ehk ümbersünniahel on seotud kannatustega. Ka naudingus peitub kannatus, sest ta on kaduv. Inimene põhjustab oma kannatused ise, sest ta on pettekujutluste kütkes. Inimene võib kannatusi võita kõrvalise abita ­ esmalt nendega leppida ja kannatuse olemus endale teadvustada ning seejärel alustada meele arendamist. Meele puhastamise vahendiks on meditatsioon ehk mõtlus

Üldine usundilugu
thumbnail
6
docx

RELIGIOONID(hinduism, budism, taoism, konfutsianism ...)

FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad ­ hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni ­ visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I ­ vedade usund ­ polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II ­ brahmanism ­ hinduismi preestrit nim. brahmaaniks ­ preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III ­ Hinduism ­ tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele.

Filosoofia
thumbnail
35
docx

Üldine usundilugu

Ei toimu 25.09 ja 16.10 ­ lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto ­ pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest

Usundiõpetus
thumbnail
10
odt

Üldine usundilugu kokkuvõttev tabel

Judais 14 mln Jumal 1) Ortodoksid Sabat, Siinai Sünnist surmani kohustatud järgima Etniline Tanah e Vana Sünagoo m Jehoova -> Hassiidid - lepig (10 Jumala seadusi; usund; Testament ­ g Akenaz (märgitakse vagad (vedajaks käsku ehk poisslaste ümberlõikamine 8. Prohvetite heebrea keeles, (ortodoks i- tähtedega Baal em Tov); dekaloog), päeval, mille viib läbi mohel/moel; tähtsus, 613 luulevormis. ne; ,,kaugel JHWH, ei Misnagdim ­ Teffilin Bar Mitzva ­ lepingu poeg, 13 käsku (365 Koosneb 3st traditsioo põhjas" öelda valju hassiidi vastased; (palvekapslid aastaselt, valmis kandma vastutust keelavat, osast: Toora nilie) ­ (Kesk- ja häälega); Uus-ortodok

Usundiõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun