Ameerika põliskultuurid (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Mesoameerika kunst

Sissejuhatus Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Cristoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades,

Kunstiajalugu

3

doc

Asteekid, tolteegid, olemeegid, maiad ja inkad

savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud Päritolu: rändasid sisse põhja poolt, võtsid olmeekide kultuuri üle, jumal Quetzalcoatl lõi inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuur. Millega tegelesid?: kaubandus, pallimäng, maisikavastus, võeti kasutusele metallid Ühiskond: elasid linnades, linnaühiskond, sotsiaalne hierarhia: preesterkond, sõjamehed ja kaupmehed Olmeekide ja tolteekide kultuurisaavutused: esimesed Ameerika kivireljeefide, hauakivide ja kivialtarite loojad, olmeekide kivipead, hieroglüüfkiri (465 märki), rituaalne kalender (260 p), kuu- ja päikesepüramiidid Miks kadusid?: sisekonfliktid, mexicate= asteekide sisseränne ASTEEKIDE RIIK: o Nahuatli keel o 1350- 1521 a pKr o Mexicad o 15. saj lõpuks valitsesid asteegid Mehhiko keskosa Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini o lõdva keskvõimuga impeerium o mõjukas sõjavägi ning kasutati ka orjatööd.

Ajalugu

21

doc

Ameerika põliskultuurid

Juh. Õp: Sirje Promet  Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2  Sissejuhatuseks Ameerika 1500 ­ 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika.

Ajalugu

28

pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa ­ Aafrika Egiptus ­ Sergei Stadnikov Mesopotaamia ­ Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima ­ Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg

Kultuur

7

docx

Ameerika tsivilisatsioonid

Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu ­ see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmegandsid need kokku 365 ­ päevade arvu maiade aastas. Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid(1350- 1521 a pKr). Nad olid rändhõim, kes jõudis Mehhiko orgu 13. sajandil. Umbes 1430ndatel aastatel alustati riigi laiendamist, eesotsas selleaegne valitseja Itzcoatl. 1500. aastaks kuulus asteekidele mehhiko suurim impeerium. Asteekide kultuur on saanu palju mõjutada samas piirkonnas elanud rahvaste omast ­ olmeegidest ja tolteegidest. Nagu teised hõimud,

Ajalugu

12

odt

Maiade tsivilisatsioon

õiget juhti ega ühtsust, kes oleks korra majja löönud ja tsivilisatsiooni aega veidi pikendanud. Kuna väga palju oli mainitud igal pool allikates seda, kuidas üht ja teist Mesoameerika tsivilisatsioonidega asju klapib, siis võin väita, et väikeste erinevtustega on enam vähem kõik Ameerika tsivilisatsioonid kuidagi oma vahel sarnased. 5  Kasutatud kirjandus Nicholas J. Saunders (2007) Muistne Ameerika suured tsivilisatsiooni. Tallinn: Tänapäev Sylvanus Griswold Morley (1983) The Ancient Maya. Central America: Stanford University Press (e-raamat) Kingfisher (2003) Õpilase entsüklopeedia. Tallinn:Varrak 6

Tsivilisatsioonid väljaspool euroopat

13

docx

Vana Ameerika kunst

(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3

Kunstiajalugu

9

docx

Maiad

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4 Ühikond 4 Kultuur 5 Kiri 6 Religioon 6 Arhitektuur 7 Kunst

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)