50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
56 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pkg11
Õppematerjali autor
15. Karl Marxi (18181883) elu ja isik Juudi päritolu filosoof. Kõigepealt õppis õigusteadust ning siis filosoofiat Berliinis. 1 Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, mis oli suunatud Hegeli vastu. 2 Töötas ajakirjanikuna, poliitilise agitaatorina ning kirjanikuna. Peateoseks on Kapital. 3 15.1. Materialism Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega. 4 Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; · inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat; 5 · inimese teadvuse olemuse mõistmiseks
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kadri Pedak, Kristiina Marten KARL MARXI ELULUGU Referaat Juhendaja: lektor M.Kaseorg Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ELULUGU....................................................................................................................4 1.1
Siin on Vaim taas täiesti iseenda juures. 1. Kunst kunstiilu seisab meelelise ja puht mõttelise vahel. Kunst tõlgib end looduse keelde. 2. Religioon asub kunstist kõrgemal. Inimene teab Jumalast kuivõrd Jumal inimestes iseennast teadvustab. See on Jumala eneseteadvus lõputus teadvuses. 3. Filosoofia Siin asetub kunstis vaadeldu, religioonis kujutletu ja tuntu puhtasse mõttelise vormi. Siin jõuab Vaim iseenda juurde tagasi. 9. K. Marx ja tema ühiskonnaarengu teooria Hegeli mõju tema filosoofiale on suur. Ta võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis selle materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804-1872), kes oli saksa materialismi esimene suur esindaja ja häbenematu religioonikriitik. Töötab koos Engelsiga.
inimene üldse soovinudki korda saata. Hegeli arvates annab kavatsuste ja tegelike tulemuste ebakõla tunnistust sellest, et tegelikult mitte inimesed ei tee ajalugu, vaid inimestega tehakse ajalugu. Maailmavaim saab areneda küll ainult inimeste tegevuse kaudu, kuid inimesed on endale märkamatult vaid vahendid. Mõned eriliste omadustega inimesed mängivad seejuures olulisemat rolli Hegel nimetas neid ajaloolisteks isiksusteks (nt Makedoonia Aleksander, Caesar, Napoleon). 6. MARX - juudi päritolu saksa filosoof - majandusteadlane ja revolutsionäär Karl Marx (1818-1883). Pöörab idealismi ümber. Hegeli dialektilise meetodi abil loob ajaloolise materialismi. Eesmärgiks siiski ajaloo objektiivne tunnetamine. Oluline pole mitte mõtlemine (Descartes), vaid materiaalsed suhted: "Üldist järeldust, millele ma jõudsin ja mis hiljem sai minu uurimuste juhtnööriks, võib lühidalt järgmiselt formuleerida. Oma elu
raamatukoguhoidjana. Ta oli kõigi aegade suurimaid loogikuid. Üks tema olulisi iseid puudutab teaduslikku ideaalkeelt, mida ta ise nimetas characteristica universalis. See oleks üldine ja ühtne mõtlemise keel. Leibnizi metafüüsika. Nii Spinoza kui Leibniz olid kuulsaimad süsteemiehitajad. Mõlemad olid julged spekulatiivsed metafüüsikud, keda ühendab hämmastav usaldus mõistuse jõu suhtes. Suur osa tema parimast filosoofiast sisaldub just kirjavahetuses ja see materjal jõudis avalikkuse ette hulk aega peale tema surma. Tema kuulsaim saavutus on monadoloogia. Tema veendumus on, et tegelikkus koosneb ühikutest ja monaadid on seega metafüüsilised põhiühikud. Jumalal on Leibnizi metafüüsiaks võtmepositsioon.Ta vajab teda selleks, et süsteemi püsti hoida. Ei saa luua filosoofiliselt täiuslikku tervikpilti oletamata Jumala olemasolu.
Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria
Kõik mida inimene ideelisel pinnal usub olevat, on inimese omalooming. Inimeste põhiline olemus on kehaline olemus. Inimene on tema keha. Kehad ja aistingud on filosoofia eelduseks. Ta ei väida, et religioon ei paku inimesele õnnetunnet. Aga leiab, et kui inimesed lõpuks lõpetaksid uskumisse jumalasse, hakkaks nad uskuma endasse ja siis kaoks tõeline kurjus. Tõeline humanism, viib lõpuks armastava ideaalse ühiskonnani. Tema ideed võetakse Saksamaalt üle. Karl Marx (1818-1883) Rahvuselt juut, aga polnud judaist. Tema isa oli advokaat. Marx õppis ka alguses õigust, aga siis läks Berliini filo õppima. Hegeli filo elas seal veel, kuigi mees oli ise 5 aastat juba kutu. Võttis Hegeli idealismi ja pani materialismi keelde. Usub et on maailmal olemas suur plaan. Dialektik. Materialist. Saab tõuke ka Feuerbachilt. 1844.a tutvub Engels'iga. Mõlemal suur soov muuta maailma. Noored ja vihased. Töötsid terve elu koos. Neid
Tunnetus = anamnesis (meenutamine). 3 Platoni ettekujutustest saame pildi tema ,,Koopaallegooriast" (vt. näiteks Vikipeedia artiklit Platonist). PLATONI RIIGIÕPETUS Riik peab olema ühtne. Inimesed tuleks jaotada kolme rühma: filosoofid, sõdurid ning käsitöölised ja talupojad. Riiki peaksid juhtima filosoofid, kes on enne olnud töötajad ja sõdurid. Riigi tähtsaim ülesanne on oma kodanike kasvatamine. 20. sajandi mõtleja Karl Popper peab Platonit oma ühiskonnaõpetuse poolest avatud ühiskonna vaenlaseks (nagu ka Hegelit ja Karl Marxi). ARISTOTELES (IV s. e.m.a.) Õppis umbes 30 aastat Platoni AKADEEMIAS, hiljem rajas omaenese filosoofilise õppeasutuse LYKEIONi (Lütseum). Aristotelese saavutused Lääne filosoofia ajaloos on olnud suurimad. Põhiteosed ,,Metafüüsika", ,,Füüsika", ,,Esimene analüütika", ,,Teine analüütika", jm. Tema filosoofia (n.-ö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid