Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist demokraatia kui rahva võim,
Louis XIV aeg hiilgus või viletsus? Louis XIV on kõige kauem (ja ühtlasi ka kõige nooremalt) Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Ta on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nime valis ta endale ise, kuna päike viitas sellele, et kuningas valitses oma õukonnas ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Aga mistegelikult peitus selle välise hiilguse ning uhkuse taga? Mis positiivset oli kuninga valitsemises? Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Toetas ning kaitses kunsti. Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused (,kus mõnikord esines ka
Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614
Absolutism Prantsusmaal. Domineeris 17. sajandil ning 18. algul. Selle hiilgavaimaks esindajaks peetakse Louis XIV, juhtlausega: "Riik, see olen mina" (l'Etat, c'est moi). Riigikorda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda, Jumala tahet enam kuigivõrd ei rõhutata, pigem peetakse absolutismi lihtsalt kõige loomulikumaks ja ideaalsemaks valitsemisviisiks. Louis XIV valitsusajal, kui absolutism rakendus Euroopa ajaloos ilmselt kõige hiilgavamalt ja ulatuslikumalt, tekkis sellele ka mitmeid toetavaid teooriaid, millest ühe autoriks oli ka kuningas ise. Ta uskus, et tema kohustus, aga ka samas nauding on oma alamatele pakkuda turvalisust ning tsentraliseeritud võimsa riigi poolt antavaid kõikvõimalikke hüvesid. Võim pidid tema arvates olema täielikult tsentraliseeritud, sest kui see pidanuks jagunema mitme inimese vahel, võisid nood seda kurjasti, oma kasuks ära kasutada
Ravaillac, kellele ei meeldinud, et Henri IV oli alustanud sõja katoliikliku Hispaaniaga. 2. Absolutismi olemus: 17.saj kujunes Euroopas välja absolutistlik monarhia (e absolutism)- valitseja (kuningas, tsaar, sultan jm) piiramatu võimutäius. 17.-18.saj valitses absolutistlik valitsemisviis suuremas osas Euroopas, välja arvatud Hollandis, Sveitsis ning Poolas. Kõige klassikalisemal kujul avaldus absolutism Prantsusmaal. Absolutistlikes riikides oli monarh (kuningas, keiser, suurhertsog jne) valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ning tihti ka kirikupea. Piiramatu võimuga monarh toetus valitsemisel alalisele sõjaväele ja järjest kasvavale ametnikkonnale, et üleval pidada senisest märksa keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika
euroopas säilisid feodaalsuhted. Muudatused tööstuse : Kõige suuremad muudatused leidsid aset 18. saj II poolel, siis algas tööstuslik pööre, tekkisid vabrikud ja algas inimeste massiline urbaniseerumine. Muudatused vaimuelus : kiriku mõju vähenes. Muudatused riigivalitsemises : Rahvusriikide moodustumine, absolutismi võidule pääs, Inglismaal algab parlamendi esiletõus, mis viib lõpuks parlamentaarse monarhia kehtestamiseni. 3) Absolutism, selle kujunemise põhjused. Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni veel usulised vastuolud. 4) Absolutismi tunnused. · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika
Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted. Tööstuses: Kõige suuremad muudatused leidsid aset 18. sajandi teisel poolel, siis algas tööstuslik pööre - tekkisid vabrikud ja algas inimeste massiline urbaniseerumine. Vaimuelus: Kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning loodusteadustele tugineva maailmapildi süvendamine. 3. Absolutism, selle kujunemise põhjused. 17. sajandil kujunes paljudes Euroopa riikides välja ABSOLUTISM valitsemisviis, mille puhul monarhi võim on piiramatu ja jagamatu. Absolutism kestis 1789. aastani. Absolutismi kujunemise põhjused: · Ususõjad lõppesid lepingutega, mis andsid valitsejatele õiguse otsustada alamate usu üle. Nii koondus ilmalik ja vaimulik võim ühe isiku kätte. Levis seisukoht, et valitseja on võimu
Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV (1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIV alaealisuse ajal elas absolutism üle kriisi. 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks. Ta võis osaleda avali kel ballidel ja tal lubati raha peale kaarte mängida, kuid riigivõimust hoiti teda veel eemal. Alles 1661. a., kui ema armuke suri, hakkas Louis valitsema absolutistliku kuningana. Kuningavõim omandas nüüd enneolematu ulatuse. Kõik pidi keerlema kuninga ümber ning Louis XIV teenis lisanime Päikesekuningas.
Kõik kommentaarid