· Helilooja, organist, dirigent, muusikakirjanik, innukas muusikaelu eestvedaja · Sündis Pärnumaal · 1897 siirdus Moskvasse · 1898 Peterburi Konservatoorium · 1919 võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamisest (juhtis kooli 1922 aastani) LOOMING · Orkestriteosed ja koorilaulud · ,,Koit" (tekst F. Kuhlbars) traditsiooniline laulupeo alguslaul al. 1969.a. 6. Mart Saar (1882-1963) · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis Viljandimaal · Peterburi Konservatoorium (orel ja kompositsioon) · Tegeles rahvaviiside korjamisega LOOMING · 300 koorilaulu, 140 soololaulu, 130 klaveriteost · 2 peamist teemat armastus ja loodus · Inspiratsiooni kodukoha loodusest ja rahvaviisidest
Okupatsiooni ajal lisandub loomingusse 2-4 sümfoonia. Orkestri süit nr 4, pidulik avamäng, tsellokontsert. Ehkki on tuntud suurteoste meistrina, on loonud ka palju koorimuusikat, soololaule. Instrumentaalteostest on tuntumad oreliteosed. Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus loomingusse veel: 2.-5.sümfoonia, Pidulik avamäng. Kirjutab soolo- ja koorilaule. Hiiob on sama suur kui Joonase Lähetamine peaaegu. Ettekandja koosseis sega-, mees- ja naiskoor ja 4 solisti. Mart Saar 1882-1963. Helilooja, pedagoog, organist, pianist. Mees, kelle loomingus kõik komponendid sh harmoonia, üldine koloriit, rütm, meloodia kasvavad välja rahvalaulust. 2 põhiteemat armastus ja loodus. Sündis Viljandimaal Hüpassaare Metsavahi talus. Peterburi konstervatooriumis õppis pikalt läks sinna 1901 oreliklassi. Kõrvalt õppis kompositsiooni Nikolai Rimski-Korsakovi juures ja Anatoli Ljador. 1911 lõpetas konservatooriumi. Kogus vabal ajal rahvaviise nii Eestis kui mujal
Dzerzinski Vaikne Don (1940), Flotow' "Martha" (1942), Tubina "Kratt" (1943), Nielseni "Laksmi" (1944). Juhatas 1928--1944 Tartu Meestelaulu Seltsi koori ja 1931--1935 "Vanemuise" muusikaosakonna segakoori ning sümfooniakontserte. Põgenes 1944 Rootsi. Töötas 1945--72 Drottningholmi lossiteatris vanade ooperite ja ballettide partituuride restaureerijana, juhatas 1945--59 ja 1975--82 Stockholmi eesti meeskoori. Oli aastast 1982 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liige. Saar, Mart (28.09.1882 28.10.1963) Helilooja. Sündis Hüpassaares metsavahi perekonnas. Tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator, kellelt Saar sai esimese õpetuse. Hariduse omandas Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. Õppis samas kompositsiooni Nikolai Rimski-
· 1918.a. Tallinna tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. · 1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest ( NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) · Temast sai kooli 1. direktor! · Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. · Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. 15. M.Saare tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud: Tähtsus: Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. Looming: · Suurel hulgal koorilaule: Põhjavaim, Jaan läheb jaanitulele, Kõver kuuseke, Leelo, Unustamatu laul jt;
avamäng-fantaasiat (1906, 1945); Süit "Lembitu" (1909); Sümfooniline poeem · Helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule. Oli eesti muusikaelus 20. sajandi algul üks suurürituste organiseerijaid. "Jaaniöö" (1910); Kaks ballaadi tellole ja sümfooniaorkestrile (1945, 1958); Süit · Peterburis õppides tutvus Süda Mart Saarega, kelle eeskujul hakkas ta käima eesti rahvaviisidest (1955) Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumismatkadel(käis kuuel suvel, kuid kasutas rahvaviise oma loomingus suhteliselt vähe). · Vokaalsümfooniline muusika; "Pidulik kantaat" (O. Mägi; 1906); "Pidulik laul" (O.
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel
Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass MART SAAR JA CYRILLUS KREEK. NENDE ELUTEE JA LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator
............................................................................................29 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 30 Lisad.....................................................................................................................................31 3 Sissejuhatus Oma referaadis räägin Cyrillus Kreegi ja Mart Saare kirkast eluteest ja loomingust. Materjali olen saanud suurel hulgal internetist ning ,, Eesti muusikaajalugu. Kunstmuusika" õpikust. Mõlemad mehed õppisid Peterburi konservatooriumis ning on hiljem töötanud pedagoogina, mõlema kireks oli rahvamuusika. Kuid isiksuse poolest on mõlemad väga erinevad. Referaati uurides saab lugeja ülevaate nende loomingust ja eluteest. 1 .Lapsepõlv 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv Cyrillus Kreek sündis 3.12. 1889
Kõik kommentaarid