Viikingid (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

34

doc

Viikingid kui kultuurikandjad

......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke .......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ..................................................................

Kunstiajalugu

204

pptx

Põhjamaade ajalugu

 Viikingiaeg ­ allikad ALLIKAD: Ruunikivide tekstid Luule Kohanimed ja isikunimed Arheoloogilised leiud Andmed maastiku-, ilmastiku ja taimestiku kohta  Viikingiaeg - dateering VIIKINGIAJASTU ALGUS: Varem 793. a. ­ Lindisfarne`i kloostri rüüstamine ehk ca 800. a. VIIKINGIAJASTU LÕPP: 1042. a. suri viimane Inglismaa normannist kuningas Hardeknud või 1066. a. kui Normandia hertsog vallutas inglismaa.  Viikingiaeg ­ viikingite mõju Dublinis, mille asutasid viikingid, oli nende mõju tuntav veel 12. saj.; Orkney saartel, Shetlandil, Mani saarel ja Hebriididel veelgi kauem.  Viikingiaeg ­ kirjalikud allikad Viikingeid on traditsiooniliselt peetud vähearenenud barbariteks, kuid tänapäeval päris nii enam ei arvata. Hoolimata kõlalisest sarnasusest oli viikingite päritolumaailm väga mitmekesine aj täienes pidevalt. Näiteks on täiesti eraldi asjad Birka kaupmees ja Taani talupoeg ning Norra kaupmees.  Viikingiaeg ­ kirjalikud allikad

Ajalugu

71

docx

Merekultuur ja etikett

Sellest hoolimata on kogu maailmas praegugi kümmekond seda tüüpi purjelaeva, nii ujuvate muuseumide kui abimootoriga koopiate kujul. Asjatundjate arvates on kõige täpsem nende seas Jaapanis 1993. aastal ehitatud 55 meetri pikkune Date Maru (Hispaania galeooni San Juan Bautista koopia), mis praegu seisab Ishinomaki sadamas. 1.3.MAAILMA TUNTUMAD MERESÕITJAD JA NENDE RETKED VIIKINGID Riietus Nagu enamik inimesi sel ajal Euroopas, nii kasutasid ka viikingid riiete valmistamiseks peamiselt oma lammaste villa. Viikingid kandsid ka linaseid riideid. Lina kasvatati ise. Naised kudusid linast riide. See värviti mineraalide ja taimedega punaseks, roheliseks, pruuniks, kollaseks või siniseks. Meeste alusriieteks olid pikk villane särk ja pikad lapitud püksid, mida hoidis üleval vöö või kotinöör. Pealisriietena kanti varrukatega nahkvesti või kolmveerandpikkusega, peaaegu põlvini vöötatud jakki.

Merendus

50

doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

ladumise viisi. 1454 ­ Piibel. Thomas Moore. Jurist, parlamendi, liige, kuningas Henry VIII lordkantsler. Oli ka Erasmus Rotterdamist sõber ja mõttekaaslane. "Utoopia" tema peateos oli väga ühiskonnakriitiline ­ püüab luua ideaalset ühiskonda Utoopia saarel. William Shakespeare, Miguel de Cervantes. Uus maailmapilt. Mikolaj Popernik ­ heliotsentriline maailmapilt. Giordano Bruno. Galileo Galilei ­ ta liigub siiski. Skandinaavia ühiskond ja viikingi maailm. Juba pronksiajal (1. aastatuhat eKr) elasid Skandinaavias kultuuriliselt ühtne rahvas, kes kõnelesid germaani keelt. Karmide looduslike olude tõttu pidi inimesed oma kodust välja rändama. Lõuna-Rootsist väljusid goodid Ida-Euroopa kaudu Musta mereni. Taanist liikusid anglid, saksid ja jüütid Britanniasse. Skandinaavlased olid põhiliselt põlluharijad, karjakasvatajad, küttijad ja kalapüüdjad. Skandinaavlased

Ajalugu

27

doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Hispaaniasse Vasall ­ feodaalkorras Senjöör ­ suurfeodaal Lään ­ maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits ­ pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal Feood ­ lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen ­ kuninga maavaldus Investituur ­ lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann ­ viikingid, skandinaavlased Valhalla ­ koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased Thor ­ skandinaavia mütoloogias peajumal, piksejumal, sigivusejumal, tunnuseks vasar Oden ­ viikingite sõjajumal Frej/a ­ viikingite viljajumal Loke ­ viikingite saatan Aasid ­ muinasskandinaavlaste müütide noorem peajumalate sugu, juht Odin Ruunikivi ­ surnu mälestuskivi, millel oli tavaliselt ruunikirjas tekst, enamasti Skandinaavias ja viikingite ajal

Ajalugu

22

doc

Keskaeg

Orleansi linnas saavutati tema juhtimisega võit. Reimsi linna katedraalis, krooniti valitsejaks Charles 7. Jeanne d´Arc sattus burgundlaste kätte vagi, kus ta müüdi edasi inglastele, kes ta aga tuleriidal põletasid. Calais sadamalinn jäi veel inglaste kätte, kuid saja aastane sõda oli lõppenud. Pilet 8. 1)Viikingid ­ ühiskond, retked ( 7 ) Viikingiteks nimetatakse muinas Skandinaavia meresõitjaid. Tänapäeva rootslaste, taanlaste, norralaste, islandlaste esivanemad. Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab lahte. Viikingitel on ka palju muid nimetusi : venelased kutsusid neid varjaagideks , eurooplased kutsusid neid normannideks ehk põhjamaa meheks. Viikingite laevasid nimetati drakkariteks. Esialgu oli viikingite peamiseks tegutsemisalaks Läänemeri ja Põhjameri. Pärast hakkasid nad sõitma ka Vahemerel, Mustal merel ja Kaspia merel. Viikingid olid ka kaupmehed. Viikingid rüüstasid

Ajalugu

8

doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

Hangiti peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud. Sunnismaisus- talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus. *Teotöö-talupoja (pärisorja) kohustus, kus nad pidid töötama feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas) Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid

Ajalugu

23

pdf

Euroopa muinaskultuurid - konspekt

Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas ­ hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine. Jagunemine uurimiskeskkonna jär

Euroopa muinaskultuurid

Kommentaarid (2)