50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 44 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1236 laadimist
Kokku alla laetud
35 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kadddi
Õppematerjali autor
elluviimise eest. Erasektor ehk tulundussektor 1 ÜHISKONNA KOLMSET SEKTORIST, KUHU KUULUVAD KASUMIT TAOTLEVAD ERAETTEVÕTTED. o Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond AVALIKU ELU VALDKOND, MIS ERISTUB AVALIKUST NING ERASEKTORIST; KODANIKUÜHISKONNA MOODUSTAVAD KODANIKE ALGATUSEL NING KEHTIVATE ÕIGUSNORMIDE RAAMES LOODUD VABATAHTLIKUD ORGANISATSIOONID, ÜHENDUSED JA LIIKUMISED. Kodanikuühiskond on vajalik kuna: · erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus · kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond · piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt Eestimaa
o toimub ametkonna professionaalne koolitamine, et igaüks oleks oma valdkonnas kompetentne. Avalik teenistus seati Eesti sisse 1. jaanuaril 1996. Avaliku teenistuse seadus sõnastas selgelt mitmed olulised mõisted avalik teenistus ja ametiasutus. Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametis. Ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametnik peab olema teovõimeline, vajalik on haridus ja pädevus, teatud isikuomadused, ametnik peab olema Eesti kodanik ja vähemalt 21aastane. Ka ei tohi ta olla karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest jne. Ametniku koha täitmine toimub avaliku konkursi korras. 10. Korruptsioon www.korruptsioon.ee Korruptsioon on avaliku ameti väärkasutamine isikliku kasu saamiseks. Eestis kehtiva korruptsioonivastases seaduses (võeti vastu 1999.a.) on rõhk asetatud korruptsiooni ennetamisele. Selleks on järgmised meetmed:
Tagant. o Erakorraliselt o Parlament avaldab valitsuse vastu edukalt umbusaldust. o Peaministri surma korral. o Peaminister astub tagasi. Valitsuse moodustamise põhimõtted 1) Kuulutatakse välja Riigikogu valimistulemused. 2) President nimetab peaministri kandidaadi. 3) Peaministri kandidaat tutvustab enda visiooni, plaani 4 aastaks parlamendi ees. 4) Parlament hääletab peaministri kandidaadile volituste andmise üle, vajalik 50%+1 hääl. 5) Peaminister saab volitused ja moodustab valitsuse. 6) President nimetab valitsuse ametisse. 7) Valitsus annab parlamendi ees ametivande. Bürokraatia Bürokraatia Valitsemisele ja juhtimisele spetsialiseerunud sotsiaalne kiht ühiskonnas riigi, majanduse, ühiskonna jt organisatsioonide ametkond. (Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu
oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Võim ühiskonnas - inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil teadmised ja kogemused. Kui võim on autoriteetne, siis inimesed alluvad, sest võimu nõudmised on nende jaoks õigustatud ja targad.
> III astmesse). Otse riigikohtusse saab pöörduda õiguskantsler, president 92’aasta põhiseadus pani alusele Riigikohtule Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus EL-majanduslik,poliitiline ühendus, 27 liiget, 2013 suve seisuga liitub Horvaatia ESTÜ- Euroopa Söe-ja Teraseühendus 1951 EMÜ- Euroopa Majandusühendus Rooma lepingute alusel 1957/58 -> EÜ -> 1993 EL Mastrichi leping 12 tähte- täiuslikkuse sümbol NB Riikide liit mitte liitriik !! EL’il on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid: -> Esinduskogu (Parlament) - Eestist 6 liiget (vastavalt rahvaarvule) -> Seadusandlik kogu (Ministrite nõukogu= Euroopa Liidu Nõukogu) -> Täidesaatev võim (Euroopa Komisjon- koosneb volinikest, Eestist Siim Kallas) -> Kohus Ministrite nõukogu=Euroopa Liidu Nõukogu- iga liikmesriik= üks minister Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Oluline Roll EL valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja
2) Valimised peavad olema üldised ja võimalikult massilised- valimisõigus peab olema antud kõigile olenemata rahvusest, soost, rassist jne. Siiski on mõngingad piirangud: kodakondsuspiirang, tervisepiirang(kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud) ja vanusepiirang (alates 18 a. valija, omavalitsus 16.a, kandideerimisel 18, 21, 40). aktiivne valimisõigus- õigus hääletada passiivne valimisõigus- õigus kandideerida 3) Valimiste ühetaolisus- kõik hääled on võrdsed 4) Valimiste perioodilisus- peavad toimuma korrapäraselt 5) Valimiste salajasus- kellelgi pole õigus nõuda teavet, kelle poolt hääl antakse 6) Otsesed valimised- hääletaja annab otse hääle kas kandidaadile või kandidaadinimekirjale 7) Kaudsed valimised- kaudne valijameeste kaudu Valimised Eestis Riigikogu valimised Valitakse iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Viimased olid aastal 2015. (1) Riigikogul on 101 liiget.
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid