Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Karboksüülhapped. Estrid ja amiidid. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Karboksüülhapped-Estrid ja amiidid #1 Karboksüülhapped-Estrid ja amiidid #2 Karboksüülhapped-Estrid ja amiidid #3 Karboksüülhapped-Estrid ja amiidid #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 210 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor melanik Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Karboksüülhapped, estrid, rasvad

meditsiinis, lõhkainetes 15) Osata iseloomustada lämmastikhappe estreid on plahvatusohtlikud ja kasutatakse lõhkeainetena 16) Osata iseloomustada fosforhappe estreid on tähtsal kohal organismis energia muundamise protsessil, näiteks ATP. Osad on väga mürgised ja kasutatakse taimekaitsevahendina (metafoss) 17) Osata iseloomustada dünamiiti kui nitroglütseriini segada pulbrilise ainega, saadakse dünamiit 18)Mis on rasvad? Rasvhapete ja glütserooli estrid 19)Osata kirjutada rasva tekkimise võrrandeid (rasvhappe valem on ette antud) 20)Rasvade leidumine. Taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked 21)Rasvade füüsikalised omadused värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp. madal sulamistemp. kõrge toiteväärtus, rääsuvad õhu käes 22)Mis on rääsumine? Kuidas seda vältida? Rääsumisel tuleb juurde ebameeldiv maitse ja lõhn ja vältimiseks kasutada antioksüdante

Keemia
thumbnail
1
doc

Karboksüülhapped, estrid, amiidid

KORDAMISLEHT 1. Karboksüülhapped ­ ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma ­COOH Estrid ­ ained, mis tekivad karboksüülhapete reageerimisel alkoholidega Amiidid ­ karboksüülhappe funktsionaalderivaadid, kus karbonüülrühma kuuluva ­OH rühma asemel on aminorühm. 3. 1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega ­ sool +vesinik. 2) Happed reageerivad metallioksiididega ­ sool+vesi. 3) Happed reageerivad alustega ­ sool+vesi. 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega (reeglina karbonaadid ja sulfiidid) ­ sool+uus hape. 5) Happed reageerivad alkoholidega ­ ester+vesi. 4. Metaanhape ehk sipelghape HCOOH ­ terava lõhnaga, ärritava toimega mürgine vedelik, kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kasutavad kahjuritõrjeks. Sipelghapet leidub kõrvenõgestes ja sipelga mürgis. Ilmutab ka aldehüüdide omadusi. Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH ­ kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole mürgine.

Keemia
thumbnail
5
doc

Karboksüülhapped

aromaatse tuuma ühisesse -elektronide pilve. Seega on fenolaatioon stabiliseeritud, ta on nõrgem nukleofiil ja alus kui tavaline alkoholaatioon ega soovi nii hoolega vesinikiooni tagasi liita. O H O + H+ fenool fenolaatioon vesinikioon Sel põhjusel fenoolid on märgatavalt tugevamad happed kui on alkoholid Karboksüülhapetes on karboksülaatiooni negatiivne laeng jaotunud ehk määrdunud laiali ühtlaselt (delokalisatsioonud) kahe hapniku aatomi vahele, mis stabiliseerib osakest. Sel põhjusel karboksülaatioon on palju stabiilsem alkoholaatioonist ja fenolaatioonist ning süsteemi tasakaal dissotseerumisel ei ole nihutatud nii palju vasakule kui alkoholidel ja fenoolidel. Seega karboksüülhapped on alkoholidest ja fenoolidest tugevamad

Keemia
thumbnail
30
docx

Karboksüülhapped, sahhariidid ja valgud

Nende omavahelised sidemed on polaarsed ja sidmete vaheline nurk on 120°, mistõttu isegi ruumilise paigutusena paiknevad aatomid ühes tasapinnas. (Ibid.: 19) Karboksüülhapete molekulidel on võime omavahel moodustada vesiniksidemeid. Selle tõttu on ka nende keemistemperatuur üsna kõrge. Samuti vesiniksidemete tõttu lahustuvad nad vees hästi. Karboksüülhapete üks oluliseim omadus on nende happelisus. Nad loovutavad lahusesse vesinikioone ja on mitu korda tugevamad happed kui alkoholid. Nad reageerivad aktiivselt metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Karboksüülhapete tasakaaluasendi määrab nende osakeste stabiilsus, mida saab mõõta indikaatorpaberiga. (Ibid.: 20) Asendamata karboksüülhapete hulka kuuluvad metaanhape, etaanhape ja rasvhapped, eelkõige monohapped. Samuti on looduses laialt levinud dihapped, näiteks etaanhape ehk oblikhape. Tehnikas

Keemia
thumbnail
2
docx

Estrid ja amiidid

Keemia KT Estrid ja amiidid 1. Valemid ja nimetused o Estrid R ­ COO ­ R' Nimetused: nagu karb.happe sooladel ­ lõpp ­aat Näiteks: CH3CH2COOCH3 ­ metüületanaat o Amiidid R ­ CO ­ NH2 Nimetused: lõpp ­amiid Näiteks: CH3CONH2 ­ etaanamiid CH3CON(CH3)2 ­ N,N-dietüületaanamiid 2. Derivaadid Karb.happe funktsionaalderivaadid ­ happe OH-rühm on asendunud mõne muu polaarse rühmaga. NT: estrid Karb.happe asendusderivaadid ­ asendatud karb.happed (aminohapped). Nt: CH3CH(NH2)COOH 3. Estrite ja amiidide omadused Estrid: Amiidid:

Keemia
thumbnail
4
docx

Estrid ja amiidid

Keemia KT Estrid ja amiidid 1. Valemid ja nimetused o Estrid R – COO – R’ Nimetused: nagu karb.happe sooladel – lõpp –aat Näiteks: CH3CH2COOCH3 – metüületanaat o Amiidid R – CO – NH2 Nimetused: lõpp –amiid Näiteks: CH3CONH2 – etaanamiid CH3CON(CH3)2 – N,N-dietüületaanamiid 2. Derivaadid Karb.happe funktsionaalderivaadid – happe OH-rühm on asendunud mõne muu polaarse rühmaga. NT: estrid Karb.happe asendusderivaadid – asendatud karb.happed (aminohapped). Nt: CH3CH(NH2)COOH 3. Estrite ja amiidide omadused

Keemia
thumbnail
3
rtf

Karboksüülhpped.

dihape).Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Näited: CH3 -- CH2 -- CH2 -- COOH ­ butaanhape CH2 -- CH2 -- COOH ­ 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH ­ butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide ­hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO32(sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 ­ CH2 ­ COONa (naatriumpropanaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). Saadakse: Aldehüüdide oksüdeerumisel ­ CH3--CHO (oksüdeerumine)CH3 -- COOH Struktuur: Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (­COOH või O || ­ C ­ OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o

Keemia
thumbnail
4
doc

Karboksüülhapped

KT 7 1. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias nõrgad happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad

Keemia




Kommentaarid (1)

rite1992 profiilipilt
Rait Lillepuu: abiks ikka
10:08 23-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun