Katoliku kirik (16. sajand) Luterlus (1517) Kalvinism Anglikaani kirik (1534) Prespüterlased Puritaanid Hugenotid otimaal Inglismaal Prantsusmaal Religioonide ja usutunnistuste levik 12 Martin Luther Saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon (31.oktoober 1517, Wittenbergis Saksamaal, 95 teesi), on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust · Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. · Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. · Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa
Katoliku kirik (16. sajand) Luterlus (1517) Kalvinism Anglikaani kirik (1534) Prespüterlased Puritaanid Hugenotid otimaal Inglismaal Prantsusmaal Religioonide ja usutunnistuste levik 12 Martin Luther Saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon (31.oktoober 1517, Wittenbergis Saksamaal, 95 teesi), on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust · Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. · Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. · Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa
1) Millal ja kelle algatusel algas saksamaal reformatsioon? (3põhjust) Reformatsioon sai alguse 1517.a. Martin Lutheri algatusel. Põhjused: *paavsti võimu autoriteet oli langenud *müüdi indulgentse e. patu lunastus kirju *jumala teenistused ladina keeles *Euroopas oli lõppenud feodaalse killustatuse ajajärk *riigid ei tahtnud alluda paavstile *katoliku kirikut oli kritiseeritud Tulemused: *Levik teistesse maadesse *Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Reformatsioon Lääne-Euroopas Referaat Kelly Lutta 11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis........................................
INDIAANLASED KES ON INDIAANLASED? Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalend
· Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse luterluse. · Esimene reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal). · Usupuhastusega ristiusu õpetuse puhastamine ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJANDI LÕPUL 16. SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS
Reformatsiooniga asju pidas omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst mõistis lõpuks tegelikkust, andis välja bulla Lutheri tegevuse lõpetamiseks, kuid oli hilja. 1519. Keisriks valitud Karl V lootis Saksamaad liita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. Luther kuulutati lindpriiks ning ohtu sattudes pakkus talle peavarju Friedrich Tark, kus varjas end umbes aasta. Seejärel Luther pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Aladel, kus reformatsioon võitis, said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda (M.Luther abiellus nunnaga). Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Ladina k jumalateenistus asendati rahvakeelega. Alamrahvas leidis Lutheri õpetusest võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. 1524-1525 toimus Saksamaad lõuna- ja keskosas mitmeid
1519-1522 Magalhaes -> ümbermaailmareis (läbis kõik meridiaanid) 234 mehest jäi järgi 20, surid skorbuuti (C-vit. Puudus, söödi ainult kala) Maadeavastuste tulemusena kandub kaubandus Vahemerelt Atlandi rannikule, kasu saavad Portugal ja Hispaania. B. Diaz - portugallane, Aafrika lõunatipp Vasco da Gama Aafrika idarannik, Hindustani läänerannik P. Cabral jõudis esimesena Brasiiliasse Reformatsioon Reformatsiooni eeldused ja põhjused: - Lääne-Euroopa rahvusriikide valitsejad üritasid vabaneda paavstivõimu alt - vaimulike priviligeeritud seisund tekitas pahameelt - rahvast ajas marru katoliku kiriku kõlbeline allakäik - tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid ja huvid ilmalike tegevuste vastu - indulgentside müük Martin Luther oli päris Saksimaalt, temast sai Wittenbergi teoloogia professor. Arvas, et Piibel tuleb
Kõik kommentaarid