Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Poliitikafilosoofia essee (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks siis tuleks ikkagi alluda riigile mitte elada vabas loodusseisundis?
  • Kuid kas mitte ka loodusseisundi puhul ei kehti samad asjad?
  • Kus on kõigil võrdne võim?
  • Mismoodi oleme jõudnud sellisesse ühiskonda kus me praegu elame?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Poliitikafilosoofia essee #1 Poliitikafilosoofia essee #2 Poliitikafilosoofia essee #3 Poliitikafilosoofia essee #4 Poliitikafilosoofia essee #5 Poliitikafilosoofia essee #6 Poliitikafilosoofia essee #7 Poliitikafilosoofia essee #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ragne Tigane Õppematerjali autor
Essee poliitikafilosoofias. Loodusseisundist.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Sotsiaal ja poliitiline filosoofia

Sotsiaalpoliitiline filosoofia ­ eksami kordamisküsimused Jonathan Wolffi ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" alusel vastused Sissejuhatus 1. Millised on poliitikafilosoofia küsimused? Laias laastus on neid kaks: ,,kes mida saab?" ja ,,kes selle üle otsustab?" Esimene seotud materiaalsete hüvede ning õiguste ja vabaduse jaotamisega (mille alusel peaks kellelegi midagi kuuluma/õigused ja kohustused olema). Teine seotud poliitilise võimu jaotamisega. Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele. 2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin? Selgitage! On mõlemat

Filosoofia
thumbnail
2
docx

Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse

Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse Jonathan Wolff Jonathan Wolffi raamat annab hea ülevaate kogu poliitikafilosoofia kesksetest mõistetest, tutvustades ka suuremate mõtlejate (näiteks: Milli, Rousseau, Platoni, Rawlsi ja Nozicki) vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning

Filosoofia
thumbnail
7
doc

Ülevaade H.Hattenhaueri raamatust „Euroopa õigusajalugu“

niisusgusteks, nagu nad peavad olema, et elada teistega koos õiguslikus ühenduses. Moraaliteoloogia aga teeb inimestest kristlased, kes peavad silmas pidama, et austusväärse ja vaga elu eest siin ilmas saavad nad tasu alles pärast surma. Sellepärast leiab ta oma tõelise ühiskonna sealpoolsuses, maapeal elab ta ajutiselt nagu palverändur." See oli midagi uut. Mõistuseõigus tahtis korraldada ainult seda ruumi, mis jääb inimese sünni ja surma vahele. Mõistuseõiguse filosoofia istutasid riigiõpetusse Thomas Hobbes (1588-1679) ja John Locke (1632-1704). Hobbes elas kaasa Inglismaa ajaloo 91 erutavat aastat. Ta analüüsis Inglismaad ning iseennast. Pariisis eksiilis olles kirjutas ta "De cive" ning 1651.a. "Leviathan", kus ta väidab, et ,,...riik on inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu". Nimelt peab

Õigusteadus
thumbnail
4
doc

Kas maailm on moraalne?

** Essee Kas maailm on moraalne? Kas võime öelda, et maailm on moraalne? Või peaksime kõigepealt tõstatama küsimuse, kas inimesed on moraalsed üksteise suhtes? Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimivad alati sellest lähtudes, mis on neile kõige kasulikum, püütakse vältida kahju ja otsitakse rahuldust, et kõik oleks nii nagu on neile parim. T. Hobbes on öelnud, et loodus on loonud meid kehalistelt ja vaimsetelt võimetelt ligikaudu

Eetika
thumbnail
4
doc

Kas maailm on moraalne ?

Kas maailm on moraalne? Selleks, et teada saada kas maailm on moraalne peab leidma kõigepealt vastuse küsimusele, kas me oleme moraalsed üksteise suhtes. Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimuvad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, st nad otsivad alati rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim. Hobbes leidis, et loodus on loonud meid kehaliselt ja vaimselt võimetelt ligikaudu võrdsetena, nii et ehkki üks inimene võib olla teisest mõnevõrra tugevam või targem, on igaüks suuteline teist kahjustama või isegi tapma- kui mitte üksi , siis teiste abiga. Nii oli just hiljuti Osama bin Ladeni tabamine, kus Barack Obamal õnnestus olla Osamast mõnevõrra tugevam ja suutis teiste abiga Osama tabada. Sven Mikser avaldas oma koduleheküljel, et Osama bin Ladeni tabamine on kindlasti moraalne võit lääne terrorismivastasele koalitsioonile ja nendele poliitiliste

Eetika
thumbnail
6
pdf

Valgustusfilosoofia

ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu võimu vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Voltaire ei uskunud demokraatiasse (,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik."). Tema jaoks oli ideaalseks riigikorraks valgustatud absolutism. Jean-Jacques Rousseau ­ (28. juuni 1712­ 2. juuli 1778) oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Suurt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Rousseau oli ka arvamusel, et kultuuri areng on kaasa toonud kõlbluse languse ning idealiseeris looduslähedast eluviisi. Temalt pärineb ka üleskutse: "Tagasi loodusesse!"

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Eetika kursus 10. klassile

õigesti käituda. Vooruslik inimene ei saa seega olla väga noor. Võib teada, mis on vooruslikkus, kuid et saada vooruslikuks, peab tegutsema vastavalt ning ennast arendama. Aristotelese sõnul on mõned teod alati valed (7 voorust ja 7 surmapattu). Vooruste eetika kujunes välja juba keskajal. Siis tähendas õigsus ja moraalsus kristlikkus mõttes jumalale allumist. Augustinus toob sisse mõtte, et mõistust ei tohiks usaldada, vaid tuleb usaldada ainult vaimu, seega hüljatakse filosoofia. Inimene on primaarsena hing ehk selles elus polegi tegelikult õnn saavutatav, vaid pärast surma saavutatav. Kardinaalsed voorused on arukus, mõõdukas, meelekindlus ja õiglus. Neid saab inimene ise välja arendada. Aga on 3 teoloogilist voorust, mida ise välja arendada ei saa, vaid jumal on need inimesele kinkinud ­ usk, lootus, armastus. Aquino Thomas üritab ühendada Aristotelese ja kristluse mõtteviise. Õnn seostub jumala armastamisega, seega pole maises elus seda võimalik

Eetika
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia

Õigus




Kommentaarid (1)

kr1st2an profiilipilt
kr1st2an: aitas küll
14:44 23-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun