Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ahvi ja inimese erinevused (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Ahvi ja inimese sarnasused ja erinevused


Inimese ja simpansi geenid on hinnanguliselt 99 % sarnased. Hoolimata geneetilisest sarnasusest on ahv ja inimene arenenud juba neli miljonit aastat erinevalt.

AHVI JA INIMESE ERINEVUSED

INIMENE
AHV
Inimene kõnnib sirge selja ja kahe jala abil.
Ahvid toetavad tavaliselt neljale jalale.
Inimese aju on umbes 3 korda suurem kui suurimal ahvil gorillal.
Ahvide aju on väiksem.
Inimese keha ei ole üldjuhul tervenisti karvadega kaetud. “ Paljas ahv”
Ahvid on karvased.
Inimese nina on teravam ja tavaliselt on ninaots.
Ahvidel on lame nina.
Inimese käed on lühemad kui jalad.
Ahvi esijäsemed on ripuvad ja on tagajäsemetest pikemad; ahvid kasutavad neid peamiselt liikumiseks ja turnimiseks.
Inimese varvastel puudub nn pöial. Jalad on kujunenud kõndimiseks mitte ronimiseks.
Ahvidel on pöial nii esi kui ka tagajäsemetel ja seda kasutatakse ronmiseks.
Iinimese pöial on pikem ja pöialt on võimalik asetada vastamisi teiste näppudega.
Ahvidel on pöial lühem.
Inimese vastsündinud on abitumad.
Ahvide vastsündinud on iseseisvamad.
Inimesed nutavad kui nad on emotsionaalselt häiritud.
Ahvid pisaraid ei vala.
Inimese pea asetseb õlgade kohal.
Ahvidel on pea kallutatud õlgadest ettepoole .
Inimesel on keharakkudes 46 kromosoomi.
Ahvidest gorilladel ja simpansitel 48 kromosoomi.
Rohkem näolihaseid miimikaks (47)
Miimilisi näolihaseid on vähem.
Hääleaparaat võimaldab rääkida ja laulda .
Ei ole suutelised artikuleeritud kõneks.
Hiline seksuaalne küpsus
Seksuaalne küpsus saabub kiiremini.
Rinnad ainult imetamiseks.
Rinnad kujunevad keharasvast.
Kõik kultuurid sisendavad oma liikmetele tõekspidamisi sellest, kes nad on, kuidas nad on tekkinud ja kuhu nad ühiskonnas sobivad.
Näiteks modernismieelses Euroopas usuti , et naine, kes enne abielu seksuaalelu elas, võib oma armukese jäetud «jälge» endas kanda ja tema hilisemast abielust sündinud laps võib olla hoopis kunagise armukese, mitte abikaasa moodi. Selle uskumuse eesmärk oli põhjendada naiste neitsilikkuse nõuet.
Rahvalikud arusaamad pärilikkusest on üks eriti võimas kultuuriline relv , mis ei ole
Ahvi ja inimese erinevused #1 Ahvi ja inimese erinevused #2 Ahvi ja inimese erinevused #3 Ahvi ja inimese erinevused #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keiduuu Õppematerjali autor
tabel

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Bioloogia referaat (Inimese põlvnemine)

...............................4-5 Inimlaadsete sugupuu ...........................................................................................6 Pilt 1: inimlaadsete sugupuu Inimese sugulus simpansiga...............................................................................7-8 Pilt2:simpans Skeletivõrdlus........................................................................................................9 Pilt3: simpansi skelett Pilt 4: inimese skelett Simpansi ja inimese erinevus..............................................................................10 Tabel 1 Koljud..................................................................................................................11 Pilt 5: koljud Algelised tööriistad..............................................................................................12 Pilt 6: algelised tööriistad Kokkuvõte.....................................................................

Bioloogia
thumbnail
13
doc

Genoomika kursuse kordamispunktid vastatud

pagaripärm (1996 a., 14 Mb, 16 kromosoomi, lisaks plasmiidid ja dsRNA viirused). Umbes 6340 geeni, 7% kodeerib mittetransleeritud RNA-d. Valke kodeerivaid ORF-e 5773 (25% nendest iseloomustamata). Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga kompaktne. Kromosoomides funktsionaalsed elemendid ARS, TEL, CEN. 2002 a. Schizosaccharomyces pombe ­ käärituspärm, genoom. 13.8 Mb. 4940 valke kodeerivat geeni u. 57% genoomist. Sarnasem kõrgemate eukarüootidega kui S. cerevisiae, Erinevused intronite arvus (S. cerevisiae 275 e. 5%, S. pombe 43%), transposonite arvus (S. cerevisiae arvukalt, S. pombe vaid mõned). Esimene sekveneeritud eukarüootne parasiit Plasmodium falsiparum 2002 a. (samal aastal P.yoelii yoelii, näriliste parasiit). Genoomi suurus 23 Mb, 14 kromosoomi, umbes 5300 geeni. Geenid on pikemad, kui pärmidel (2.4 kb.). Intronid moodustavad 54% genoomist. Retroposonid puuduvad, Aspergillus nidulans, Neurospora grassa, Tetrahymena (nukleaarne dimorfism

Genoomika ja proteoomika
thumbnail
7
docx

Üld- ja käitumisgeneetika

a. geen Dfd) transkribeeritakse samas suunas, homeootilistes geenides ei ole introneid. 259. Günandromorfid: 1 X-kromosoom on kadunud, edaspidi moodustus organismis kahete tüüpi rakud (XX ja X0 rakud), XX/X0-mosaiigid arenevad organismideks, kelle vasak kehapool on emasorganismi tunnustega (XX) ja parem kohapool on isasorganismi tunnustega (X0), iga rakk arendab välja oma sugulise fenotüübi sõltumatult teisest rakust, suguline mosaiik 260. Inimese genoom: 20 000- 25 000 struktuurgeeni, Inimgenoomi Organisatsioon e. HUGO- esimene direktor James Watson, eesmärgiks kaardistada kõik inimese geenid, sekveneerida inimese kõik 24 kromosoomi, konstreerida inimese genoomi füüsikaline kaart 261. Antikeha geenide assembleerimine: a)Kerge ahela lambdageenide assambleerimine kahest geenisegmendist b)Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist c)Raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist

Üld- ja käitumisgeneetika
thumbnail
42
docx

Geneetika I vastused

Personaalmeditsiin. Inimgenoomi puhul on päevakorda tõusnud personaal- ehk individuaalmeditsiini küsimused. Ravimid pole universaalsed – nende toime sõltub organismist, tema genotüübist. Seega, kui meil oleksid nn geneetilised ravimid, mis toimivad vaid kindlate geenide ja genotüüpide puhul, oleks ravi kindlasti palju edukam. Personaalmeditsiini tungimine igapäevameditsiini on seniste teadsandmete põhjal veel kauge ootus. KOHTUMEDITSIINIS – inimeste tuvastamine DNA fingerprinting. Inimese DNAs on tohutult erineva pikkusega kordusjärjestusi. Praegu kasutatakse STR (short tandem repeat). Toimub STR-de amplifitseerimine PCR meetodil ja Sõltuvalt korduste arvust saadakse erineva pikkusega DNA fragmendid - Isaduse tõestamine - kohtumeditsiinis 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. 1 Tänapäeval on paljud taimesordid geneetiliselt modifitseeritud, ehk need sordid sisaldavad

Geneetika
thumbnail
17
docx

Geneetika kordamisküsimused

pikkuse suurenemisele või kahanemisele. 1 4. Genoom Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal. Genoomi iseloomustatakse kromosoomide arvu ja tüüpide, DNA koguse, DNA nukleotiidjärjestuse tüüpide, geenide arvu ja vastastikuse paiknemise ja teiste taoliste tunnuste kaudu. Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. Inimese haploidne (sugurakkude) genoom koosneb seega 23st kromosoomist; keharakud (somaatilised rakud) on aga diploidsed, st neis on 46 kromosoomi. Inimese genoom sisaldab 20 000-25 000 geeni. 5. Mis on autosoomid ja mis gonosoomid? Autosoom on (mittesugu)kromosoom, mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost. Inimesel 22 autosoomi, tähistatakse 1-22. Gonosoom ehk sugukromosoom on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel

Geneetika
thumbnail
5
pdf

Rakk,kromosoom,DNA,geen

kärbsel aga 117. Kogu inime- avaldumine, või intermediaarsus ­ tunnuse vahepealne avaldumine võrreldes se DNA-st arvatakse vaid 4- homosügootidega. 5% osalevat otseselt valkude sünteesimisel, kogu ülejää- nud osa on lihtsalt ballast (et Näide. Inimese vererühmade AB0-süsteem. äkki läheb kunagi vaja). Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0-rühma (nn. veregruppi): 0, Erinevus kahe inimese DNA A, B ja AB. Need on määratud ühe geeni 3 alleeliga, millest 2 (A ja B)

Bioloogia
thumbnail
63
pdf

Valgud ja geenid

1183218 ,,Põlev raamat" mitokondriaalne DNA · Rakkudes toidust oksüdatiivselt energiat vabastavad mitokondrid toodavad ka ohtlikke vabu radikaale · Prokarüootiline (tuumatu) mitokonder liitus ,,meie" anaeroobse rakuga (eukarüootiline, tuumaga) umbes 2 miljardi aasta eest · Aja jooksul on osa mitokondri ehitamise kirjeldust (geenid) siirdunud raku tuuma, osa on jäänud mitokondrisse · Inimese mitokondris on ,,oma" DNA 13 vajaliku valgu tootmiseks ­ Puudub tuum ja DNA ujub mitokondriaalses plasmas · Mitokondriaalne DNA on vabadele radikaalidele kerge sihtmärk · Ajas suureneb DNA vigastuste risk ­ võimalik vananemise põhjus ­ Funktsionaalne langus ­ Võimalikud seosed diabeedist kuni Alzheimerini · Vananemise põhjuste vältimisel otsitakse võimalusi neid 13 geeni paremini kaitsta

Bioloogia
thumbnail
16
pdf

DNA ja RNA

6. tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le 7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA 8. Kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside 9. Translatsioon lõpeb kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist (UAG, UGA, UAA) 10. Sünteesitud polüpeptiid (valk) vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA Geenid avalduvad õigel ajal õiges kohas Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd Paljud geenid on sellised, mille produkte meil alati vaja ei lähe ainuraksetel organism saaks hakkama külmas, niiskes, näljas. Geenide avaldumine peab olema ajas ja ruumis hästi kontrollitud Geenide avaldumine ja keskkond Keskkond mõjutab geenide avaldumist Organismiväliselt nt kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus, toitainete kättesaadavus

Bioloogia




Kommentaarid (1)

kapsaussi profiilipilt
kapsaussi: ja
20:16 07-04-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun