Nõukogude Eesti (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Eesti NSV valitsemine

39 EESTI NSV VALITSEMINE NÕUKOGUDE VÕIMUSTRUKTUUR Nõukogude võimu taastamine eestis algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid eestisse nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid ­ uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader ­ tollane võimueliit ­ koosnes peamiselt nn

Ajalugu

2

docx

1950ndad

Nõukogude võimu taastamine algas 1944 aasta suvel.Punaarmeega tulid Eestisse operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad.Sama võimustruktuur nagu NSVL(juhtiv koht komm parteil, kuigi vormiliselt oli ENSV Ülemnõukogu).Komm partei allus täielikult Moskvale ja lähtus sealsetest korraldustest. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest.Enamik tolleaegseid komm olid parteiametnikud, töödates juhtivatel kohtadel tähtsamates asutustes.Sõjajärgsetel aastatel koosnes EKP peamiselt Venemaa eestlasest, kohalike osakaal hakkas suurenema 1950.EKPs oli algul madal haridustase(2/3 liikmeist oli alg-/mittetäieliku keskharidusega).1980.a teisel poolel oli 4/5 keskharidusega.Parteikaadrite puhastamine, võideldi kodanliku natsionalismiga

Ajalugu

5

doc

Nõukogude eesti

Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud. Alguses, 1950. aastatel iseloomustas EKP madal haridustase, partei liikmete haridus paranes 1980. aastateks. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, muutus eriti tuntavaks 1940.

Ajalugu

16

doc

Nõukogude Eesti

Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu  19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine.......................................

Ajalugu

7

doc

Nõukogude Eesti (ENSV)

39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid

Ajalugu

2

doc

Ajalugu 2- 39-43 ptk.

Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega. Ta suutis edukalt mugandada stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete · Riiklik plaanimajanduse juurutamine poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Oluline oli ka Käbini hea läbisaamine

Ajalugu

12

doc

Nõukogude Eesti

Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2  Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, sedapuhku peaaegu pooleks sajandiks, Nõukogude Liidu võimu alla. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur

Ajalugu

60

docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

tilise,   seadusandliku   ning   täidesaatva   võimu 1962­66 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid.   Nõukoguliku   võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle   kutsel   käis   kord   nädalas   koos   EKP kandjaks   oli   kommunistlik   partei,   mis   kandis Keskkomitee   Büroo,   kus   arutati   Eesti   NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega   seotud   küsimusi.   Keskkomitee Kommunistlik   (bolševike)   Partei   (EK(b)P), büroo   oli   paljuski   liiduvabariigi   tegelik seejärel   Eestimaa   Kommunistlik   Partei   (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegemist oli üleliidulise kommunistliku partei kohalikke   küsimusi.   Büroo   liikmeskond

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)