Tähed (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Tähed

moodustab vähem kui kümnendiku olemasolevast. Tähtede osa on unikaalne ­ iga aatom, millest me koosneme, on pärit tähtedest. Pilt 1 Kaksik- ja mitmiktähed Kaksiktähed on tähed, mis on omavahel seotud. Kaksiktähtede avastamine langeb ühte esimeste teleskoobiliste vaatlustega 17. sajandil, kuid nende õige tõlgitsus pidi järgnema alles kahe aastasaja pärast. Enne pidi lahendust leidma küsimus, mis kinnistähed üldse on. Teati, et tähed on Maale palju kaugemal kui Päike ja et Päikese suurus on võrreldav tähtede omaga. William Herschelil õnnestus esmakordselt vaatluste abil tõestada, et on olemas

Füüsika

6

doc

Kõik taevakehadest

sisaldab umbes 70%vesinikku, 28% heeliumi ja 4 % raskemaid elemente.Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede tekkeks on umbes tuhat korda rohkem, kui tähti tegelikult tekib, siit järeldub, et sobilikust algmaterjalist tekib tähti vaid teatud soodsate tingimuste olemasolul. Vaatlused viitavad teiselegi olulisele omadusele: tähed tekivad mitte üksikult vaid gruppidena e. assotsiatsioonidena. Külmad tumedad molekulaarpilved, mida leidub paljudes Galaktika piirkondades võivad püsida sadu või miljoneid aastaid suhteliselt rahulikult. Siis aga häirib miski nende tasakaalu ja kutsub esile sündmuste ahela, mis lõppkokkuvõttes sunnib neid sünnitama uute tähtede põlvkonda. Mis aga selle saatusliku häirituse esile kutsub on astronoomide jaoks siiani mõistatuseks

Füüsika

8

odt

Kaksiktähed

suuruses. Teadusajakirjas Nature 19. juunil avaldatud uurimus pakub välja, et üks kaksiktähtedest on märgatavalt varem tekkinud. Kuna seni on astrofüüsikud eeldanud, et kaksiktähed tekivad samaaegselt, paneb avastus proovile teooriad, mis kirjeldavad tähtede tekkimist. Teoreetikud peavad kontrollima, kas nende mudelid võimaldavad kaksiksüsteeme, mille tähed tekivad erinevatel aegadel. Identsed kaksikud avastati 1500 valgusaasta kaugusel asuvas Orioni udukogus, mis on tuntud kui tähtede lastetuba. Äsja tekkinud tähed on umbes miljon aastat vanad. Arvestades tähtede umbes 50 miljardi aasta pikkust eluiga, on nad võrreldavad umbes päeva vanuse lapsega. Vanderbilti Ülikooli õppejõud Keivan Stassun ütleb, et varjutavad kaksiktähed on meile võtmeks, et mõista äsja tekkinud tähtede elulugu. Tema ja Robert D

Astronoomia

2

doc

Päike, tähed, galaktikad

rohkem laike, siis ka neid on rohkem. Kui on palju rohkem siis on aktiivne Päike tuleb rohkem ultraviolettkiirgust, virmalisi rohkem, magnettorme rohkem. 11 aastat kestab Päikese aktiivsuse muutus (max. iga 11a. järel). · EkliptikaPäikese näiv aastane teekond taevaskeral Tähed · hõõguvad gaasikerad ja kiirgavad valgust · erinevad: *heleduse poolest(kiirgusvõimsus), mis on seotud massiga (Näiv ja tõeline). *Värvuse poolest, mis sõltub temperatuurist. Tähed on jaotatud spektri klassidesse. *tiheduse poolest. *läbimõõdu poolest (Ülihiidtähed kuni 100 päikese raadiust; hiidtähed; kääbustähedPäike). Suure läbimõõduga tähed on väikese tihedusega, väikese läbimõõduga on suure tihedusega. (LK65) · O M 30000 3000 sinine punane · Heleduse järgi jaotatakse tähed tähesuurustesse (6 tähesuurust). · Hertzsprung Russell (HR) diagramm

Füüsika

4

docx

Astronoomia

Meteoriitideks. Eestis on Kaali järv Saaremaal, kuhu see on kukkunud. Meteoorkehad liiguvad ümber Päikese parvedena, parv tervikuna omab kindla orbiidi. Need parved on tekkinud komeedi lagunemisel. Päikesesüsteemis mängivad meteoorid tähtsat rolli, sest need on üks kindel osa tähedevahelisest ainest, mille kokkutõmbumisel gravitatsioonijõudude mõjul hakkavad sobivates tingimustes, vastava materjali piirava olemasolu korral tekkima tähed. 17. Päike ­ Päikesesüsteemi kõige tähtsam keha. See on ainuke täht, mille pinda saab vaadelda. Kõik teised tähed paistavad ka kõige suuremates teleskoopides punktidena. Päikese pind on tavaline, aegajalt tekivad sellele täpid ja laigud. Pinnalt purskub välja aasi, mis annab ........ võimsatest plahvatustest. Päikese laigud ja plahvatused põhjustavad Maal magnettorme, virmalisi ja raadiohäireid, mis avaldavad mõju ka elusloodusele

Astronoomia ja astroloogia

15

odt

Tähed - referaat

Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas.

Füüsika

17

doc

Tähtede vanuriiga

...........16 2 Sissejuhatus Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks (eriti vanapärases keeles)

Füüsika

6

doc

Tähed

Torma põhikool Referaat TÄHED Juhendaja: Koostaja:  Torma 2010 Mis on tähed ? Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnendik Päikese massist. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirgata - olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Tähe kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas

Füüsika

Kommentaarid (0)