Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonna õpetuse töö vastused (0)

1 HALB
Punktid
Ühiskonna õpetuse töö vastused #1 Ühiskonna õpetuse töö vastused #2 Ühiskonna õpetuse töö vastused #3 Ühiskonna õpetuse töö vastused #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olgadalton Õppematerjali autor
1) Tootmistegurid, majandusressurssid
2) Ressursside efektiivne kasutamine
3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades
4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid.
5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale
6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid
7) fiskaalpoliitika
8) eelarve – mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve
9) maksud Eestis – riiklikud + kohalikud

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
rtf

Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine):

Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): 1. Tootmistegurid. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.)

Ühiskond
thumbnail
82
docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

suuremad kulutused kütmisele ja soojadele riietele ei pruugi tähendada rohkem heaolu) SKP ei kajasta varimajanduse osa majanduses Varimajandus Majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta (nt ümbrikupalk) Varimajandust on 3 liiki: illegaalne tegevus ­ prostitutsioon ja muud kriminaalsed tegevusalad maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö, töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete välismaalaste puhul Kodumajapidamistes toodetud ja tarbitud kaubad ja teenused - õun Riikide SKP erinevused Millest tulenevad erinevused riikide SKP's? Tootlikkus (nt Jaapan, maavarasid ei eksisteeri). Valitsuse poolt tehtud otsused. Võib öelda, et maailm on tervikuna muutunud jõukamaks,kuid riikide vahel on väga suured erinevused nii SKP suuruses kui SKP kasvu kiiruses. Tootlikkus

Majandus alused
thumbnail
10
doc

Ühiskonna majandamine

· Majanduse ülekuumenemise põhjuseks on liigne nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. - Majanduspoliitka ülesandeks on sel juhul piirata tarbimis, tõsta maksumäärasid, vähendada riiklikke kulutusi. Maksupoliitika Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab makukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormus sõltub riigi funktsioonidest (riigi funktsioon on ühiskonna valitsemine). Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad peavad olema maksud (paks riik). Mida madalamad maksud, seda õhem riik (riik on vähem funktsioone enda kanda võtnud). Eestis on tegu liberaalne heaoluriigiga. Kõige rohkem on maksustatud tööjõud, tarbimismaks on ka suur, kõige madalam on kapitalimaks. Maksupoliitikal on kaks aspekti: · Majanduslik aspekt: kogudes rohkem maksutulusid tugevneb riigi võime sekkuda

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
15
doc

Majanduse mõisted

Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal.

Majandus
thumbnail
2
docx

Mõisted - majandus

· Tootmistegur-maj.like ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide maj.like soovide rahuldamiseks Tootmistegurid jagunevad kolmeks: looduslikud ressursid(maa), inimestega seotud resursid, kapital, on ka neljas : ettevõtlikkus. · Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus ­ inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel. · Alternatiivkulu ­ ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. · Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu · Mis ressursse mille tootmisele

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
72
docx

Majanduse alused

Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne. Ning sama ajal kui soovitakse suurendada mingi kauba või teenuse hulka tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähenda mingi teise kauba või teenuse hulka. Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse

Majanduse alused
thumbnail
6
doc

Majandus ja poliitika

· majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, siia kuuluvad töölised ja töötud. · Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole võimelised, siia kuuluvad koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl ja puuetega inimesed. Töötajad ehk hõivatud palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu. Töötudinimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd. Heitunute grupi moodustavad need inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja loobunud otsingutest. Töötus ehk tööpuudus töötute osatähtsus tööjõus. Majanduspoliitika üheks peamiseks eesmärgiks on saanud täistööhõive olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
32
docx

Majanduse väited

majanduse arengut. - Tõsi Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Mootorsõiduki maks, raskeveokimaks ja parkimistasu on kõik kohalikud maksud. - Vale Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase langeb. - Vale Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. - Tõsi Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. - Tõsi Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. - Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, maamaks, raskeveokimaks. - Vale Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend. - Tõsi A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt

Majanduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun