Renessanss, Reformatsioon ja Vastureformatsioon (0)

Renessanss

• XIV saj muutus maailmavaade
  
• Tähelepanu keskpunkti sattus inimene
  
• Otsiti eeskuju antiikajast
  
• Renessanss – taassünd, humanism – inimlik
  
• Sai alguse Itaaliast ,
  
• XVI saj levis üle kogu Euroopa
  
• Jõukus oli moes. Rajati uhkeid paleesid.
  
• Linna kaunitsamiseks telliti kuntsinkelt maale ja skulptuure.
  
• Haridus oli tähtis
  
• Ei usutud elusse peale surma
  
• Hakati hindama inimese keha ja hingeharmoonilits tervikut
  
• Inimsese nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena
  
• Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära aga rõhutatud enam inimsese tühisust
  
• Ideaalseks sai igakülgne õnnelik inimene, kes saab elus hästi hakkama ja kellest on kasu teistelegi
  
• Idealiseeriti antiikunimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi
  
• Kritiseeriti antiikõpetust ja keskaegsete kirjameesti töid.
  
• Kunstis kujutati rohkem inimesi.
  
• Anatoomia tundmaõppimine.
  
• Trükikunsti kasutuselevõtt. Hispaanias õpiti paberit valmistama.
  
• Keskaja lõpuks usuti, et Maa on kerakujulin ja maailma keskpunkt.
  
• Mikolaja Kopernik , poola õpetlane, päike on maailma keskpunkt ja maa tiirleb ümber selle ja oma telja.
  
• Giordano Bruno uskus, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmadest.
  

Keskaja inimeste maailmapilt
Renessansiajastu inimeste maailmapilt
Teadmised rajanesid piiblil ja kirikuisade õpetamisel
Teadmised rajanesid kogemustel, katsetel ja vaatustel
Kiriku haridus ja maalimakäsitlus on valitsev
Tekib inimlik, kirikust lahus seisev haridus, teadus ja maailmakäsitlus
Kesksel kohal on jumal, edu on jumala soosiingu märk, inimene on jumala kõrval tühine
Humanism – maailmavaate keskpunktiks on inimene, kes saavutab edu tänu oma oskustele
Asketism – loodumine maisetest rõõmudest hauataguse elu nimel
Inimene võin õndsaks saada juma maises elus, jaatatakse maiseid rõõme, jõukust ja elu nautimist
Oluline on uskuda – just õige usuline tunnetus aitab inimesel saada paradiisi
Väärtustatakse teadmisi ja haridust, sest nende kaudu saab inimene olla edukas, maailma valitseja
Probleem on kuidas saada õndsaks, kuidas leida tee jumala juurde
Praktilise kasu saamine on inimtegevuse peamine eesmärk
Ühiskond on hierarhiline , ebavõrdne
Inimesed on võrdsed ja vabad
Reformatsioon

• Usupuhastus
  
• Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.
  
• Vaimulike mittekristlik eluviis.
  
• Patukustutuskirjade müük
  
• Talupojad tahtsid maad tagasi.
  
• Linnaelanikud tahtsid odavat ja lihtsat kirikut.
  
• Sai alguse Saksamaalt (Martin Luthre)
  
• Sveitsis Ulrich Zwingli
  
• Johann Calvin , arendas Zwingli õpetusi, avaldas raamatu ’’Ristiusu õpetus’’-seletas arusaama jumalikust ettemääratusest
  
• Luteria arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolsek mälestustoiminguks
  
• Kalvinism – riietutu musta ja ei kantud ehteid .
  
• Inglismaal algas reformatsioon, kuna kuningas tahtis abielluda uue naisega aga paavst kartis teda lahutada.
  

Katolik kirik
Reformeeritud kirik
Kirik allus paavstile
Kirik allus valitsejale
Kirik oli rikas, palju maavaldusi
Kirik oli lihtne ja odav
Tegelesid kloostrid ja ordud
Kloostrid ja ordud suleti
Jutlused ja piibel olid ladina keeles
Jutlused ja piibel oli emakeeles
Arvustati pühapildikultusi
Austati pühapilte ja pühakute säilmeid
7 sakramenti
2 sakramenti
Preestrid ei tohtinud abielluda
Preestrid võisid abielluda
Vastureformatsioon

• Katoliku kiriku otsene vastutegevus
  
• Taastada vana kord
  
• Paavst Gregorius XIII teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas tänapäevani kehtivale kalendrile.
  
• Hispaania oli reformatsiooni vastu, seal korraldati üle 100 avaliku ketserite põletamise, kus korraga võidi tuleriidale heita 80-90 inimest.
  

F. Petrarca – pärast antiikaega esimene poeet . ’’ Africa ’’
G. Boccaccio – ’’ Decameron ’’
L. Valla – kriitiline suhtumine muistsetesse autoriteetidesse ’’Constantinuse kinkeürik’’
N. Machiavelli – uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. ’’Valitseja’’
Toskaana murdest kujunes Itaalia keel.
E. Rotterdamist – oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. ’’Nurruse kiituis’’
Thomas More – Inglise humanist , hariduselt jurist , peaminister. ’’ Utoopia ’’
W. Shakespeare – renessansskirjanduse suurkuju