Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ballet läbi soprdi ja teaduse. (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Ballet läbi soprdi ja teaduse #1 Ballet läbi soprdi ja teaduse #2 Ballet läbi soprdi ja teaduse #3 Ballet läbi soprdi ja teaduse #4 Ballet läbi soprdi ja teaduse #5 Ballet läbi soprdi ja teaduse #6 Ballet läbi soprdi ja teaduse #7 Ballet läbi soprdi ja teaduse #8 Ballet läbi soprdi ja teaduse #9 Ballet läbi soprdi ja teaduse #10 Ballet läbi soprdi ja teaduse #11 Ballet läbi soprdi ja teaduse #12 Ballet läbi soprdi ja teaduse #13 Ballet läbi soprdi ja teaduse #14 Ballet läbi soprdi ja teaduse #15 Ballet läbi soprdi ja teaduse #16 Ballet läbi soprdi ja teaduse #17 Ballet läbi soprdi ja teaduse #18 Ballet läbi soprdi ja teaduse #19 Ballet läbi soprdi ja teaduse #20 Ballet läbi soprdi ja teaduse #21 Ballet läbi soprdi ja teaduse #22 Ballet läbi soprdi ja teaduse #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor talvi007 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Retsensioon, ballett "Giselle"

Aravete Keskkool Merit Kalamägi XI klass Retsensioon : Giselle Aravete 2009 Mina käisin 19.novembril Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti ,,Giselle". ,,Giselle" on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. See on lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Helilooja Adolphe Adam Lavastaja Stanislav Feco (Tsehhi) Koreograaf Jean Coralli, Jules Perrot ja Marius Petipa järgi Stanislav Feco Kunstnik Charles Cusick-Smith (Sotimaa) Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Osatäitjad: Hayley Blackburn, Nashua Mironova, Mai Kageyama, Saori Nagata, Steven Melendez, Ilja Mironov, Silas Stubbs, Janek Savolainen, Takuya Sumitomo, Rita Dolgihh, Ruslan Stepanov, Marika Aidla, Maarja Paugus, Raminta Rudzionyte, Guy William Burden, Valentine Legat, Kristina Markeviciute, Alens Piskunovs, Anthony Maloney, Colin Thomas Maggs, Anna Shircliff, Julia Litvinenko, Daniil Kolmin, Rebecca Peters

Muusikaajalugu
thumbnail
13
doc

XX sajandi muusika

Stravinski Kevadpühitsuse slaavipärase müstikaga. Erandiks I sümfoonia, alapealkirjaga Klassikaline, mille Prokofjev olevat kirjutanud konservatooriumipäevil õppejõududele meelepäraselt. Sümfoonia on neoklassitsistlik, omades klassikalist vormi ja rakendades barokseid muusikalisi võtteid. K: III osa Gavott (pr õukonnatants). Suure populaarsuse võitis lastele kirjutatud teos Petja ja hunt, mis oli mõeldud orkestripillide tutvustamiseks. Prokofjevi peateoseks on ballet Romeo ja Julia. Prokofjev mõtestas omal viisil lahti Shakespeare'i kangelased. Õnnestunud on muusikalised portreed ­ poeetiline unistaja Romeo ja õrn, graatsiline, lapsemeelne Julia. Algul vallatu tütarlaps, pärast kirglik armastav naine, traagiliselt ülev. K: Tütarlaps Julia. Balletis ei seisa esikohal puhttantsuline muusika, vähe on lihtsa rütmikaga tantsupalasid (tekitas lavastamisel algul probleeme). Olulisim on tegelaste ja situatsioonide karakteristika

Muusika
thumbnail
3
docx

Retsensioon - ballett "Kolm Musketäri"

Nixon jätkas esitantsijana Baieri Riigiballetis ja Winnipegi Kuninglikus Balletiteatris, enne kui ta 1994. aastal pöördus ballettmeistrina tagasi Deutsche Oper'isse. Külalisena on ta töötanud ka Birminghami Kuninglikus Balletiteatris, Berliini Koomilises Ooperis, Saksa Riigiooperis, Hamburgi ja Sydney balletiteatrites. 1994. aastal sai David Nixonist BalletMet'i kunstiline juht (USA). Kuue aasta jooksul tõi ta seal välja kuusteist maailmaesietendust ja viisteist esietendust. Northern Ballet Theatre'isse tuli David Nixon 2001. aastal ja on toonud repertuaari palju uusi teoseid, millest populaarseimad on ,,Luikede järv", ,,Suveöö unenägu", ,,Peeter Paan", ,,Dracula" ja ,,Kolm musketäri". Tema viimaste tööde hulka kuuluvad ,,Uinuva kaunitari lugu" (2007), ,,Pähklipureja" (2007) ja ,,Hamlet" (2008). Kuna tegemist oli balletiga, mis kuulub ka minu lemmiketenduste alla, siis ootasin huviga,

Muusikaajalugu
thumbnail
13
doc

Eesti rahvamuusika

5. Igor Stravinski balletid Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Nt. Scénes de Ballet (1944), Apollo (1947), Orpheus (1947), Agon (1957) Veel on Stravinski kirjutanud seitse ooperit, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat. 7. Kelle teos, anri nimetus: · Bolero- Maurice Ravel, sümfoonia · 8. sümfoonia e. Tuhandete sümfoonia- Hector Berlioz, sümfoonia · Salome- Richard Strauss, ooper · Pelleas ja Melisande- Arnold Schönberg, sümfooniline poeem · Kevadpühitsus- Igor Stravinski, ballett · Carmina Burana- Carl Orff, kantaat

Muusikaajalugu
thumbnail
21
doc

20. sajandi heliloojad

· Perséphone (1933) · Pulcinella (1920) · "Elupõletaja tähelend" (1951) · Les Noces (1923) · The Flood (1962) · Apollon Musagète (1928) · Le Baiser de la Fée (1928) · Jeu de cartes (1936) · Scénes de Ballet (1944) · Apollo (1947) · Orpheus (1947) · Agon (1957) 14 Claude Debussy Claude Debussy [klood debüss'ii] (22. august 1862 Saint-Germain-en-Laye ­ 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile

Muusika
thumbnail
8
odt

Eesti varajane ballett ja ooper

Eesti varajane ballett ja ooper ESTONIA BALLETI AJALOOST Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Tõsi, siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas” etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918. aastal asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 1919–1920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev „Balleti-õhtu” (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett „Koreograafiliste etüüdide õhtu” , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Esimese õhtut täitva „päris balleti” lavastuseni jõuti 1922.

Muusika ajalugu
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus

Muusika
thumbnail
3
pdf

Retsensioon ballett “ Onegin ”

Retsensioon ballett " Onegin " Boriss Eifmani balletti "Onegin" käisin 19.02.2017 esimest korda vaatamas Nordea Kontserdimajas. Etendus on Puskini romaani modernseks koreograafiliseks versiooniks. Balletti sisuks oli armastuslugu, mis täpsemalt räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest minema lipsata. Autoriks olev Boriss Eifman on Venemaal sündinud 1946 ja on koreograaf. Ta on teinud rohkem kui 50 balletti. Samuti oskab Eifman sobitada omavahel erinevaid stiile, nagu on selleks on rokkmmusika ballettis. Tema koreograafia on väga hoogne, täis füüsilisi kui ka akrobaatilisi elemente. Etenduses põihiliseks tasutaks mängis vene romantistlik helilooja Pjotr Tsaikovski. Ta on kirjutanud ooperi nimega "Jevgeni Onegin". Kokku on ta kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tema kõige tuntumaks teosteks on balletid "Luikede järv", "Uinuv kau

Muusika



Lisainfo

Microsof PowePoint esitlus.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun