Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Harilik kuusk (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Harilik kuusk #1 Harilik kuusk #2 Harilik kuusk #3 Harilik kuusk #4 Harilik kuusk #5 Harilik kuusk #6 Harilik kuusk #7 Harilik kuusk #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karl40 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

"Torkva kuusk"

RÄPINA AIANDUSKOOL TORKAV KUUSK Referaat Räpina 2009 SISSEJUHATUS Kuuse (Picea) prk-a kuulub u 40 liiki puid põhjaparasvöötmes (eriti rohkesti liike on Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas). Sgk: männilised ( Pinaceae); alamsgk: nululised (Abietoideae). Kuuskede juures jälgitavad tunnused: · Võra. On see lai- või kitsaskoonusjas, kas oksad ripuvad või on püstised ? · Koor. Kas korp on plaatjas või soomusjas? · Võrsed

Keskkonnaõpetus
thumbnail
5
docx

Harilik kuusk

Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad

Metsamajandus
thumbnail
7
doc

Harilik Elupuu

Räpina aianduskool AE14-42-M1 Talis Talv HARILIK ELUPUU Kirjalik töö Juhendaja: Urmas Roht Tallinn 2015 Sisukord Tunnused 3 Kasvutingimused 4 Kahjurid 4 Kasutus 4 Paljundamine 5 Sordid 5 Kasutatud kirjandus 7 Harilik elupuu Thuja occidentalis Harilik elupuu pärineb igihaljaste okaspuude ja -põõsaste perekond küpressiliste sugukonnast. Pärineb Ameerikast ja levikuala ulatub USA ja Kanada idaosa rannikualadest läände, kuni Minnesotani välja. Esineb peamiselt soostunud aladel, olles mullastiku suhtes üsna leplik. Harilik elupuu oli esimeseks võõrpuuliigiks, mis toodi 1530. aastate lõpul Ameerikast Euroopasse. Tunnused: Kõrgus 15 kuni 20 meetrit. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad

Dendroloogia
thumbnail
27
docx

HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK

Anzelika Künnap Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Anzelika Künnap HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK Referaat Tallinn 1 Anzelika Künnap 2014 2 SISUKOR 1HARILIK KUUSK.....................................................................................6 1.1BOTAANILISED TUNNUSED........................................................................................6 1.1.1Suurus........................................................................................................ 6 1.1.2Tüve koor................................................................................................... 7 1.1.3Juurestik.........................

Geograafia
thumbnail
1
doc

Harilik kuusk (referaat)

Harilik kuusk Rahvapärased nimed: kuus, kuusepuu, nõglapuu Harilik kuusk kuulub sugukonda männilised, perekonda kuusk. Ta on kuni 30 m kõrgune, soodsates tingimustes isegi kuni 50 - 60 m. Kuuse tüvi on sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor on noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvuselt hallikaspruun. Kuusk on igihaljas okaspuu. Tema vanus on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Kuusel kasvavad käbid. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8 -16 cm pikad ja läbimõõdus 3 - 4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Kuuseokkad on 1,3 - 2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Oksale kinnituvad okkad ühekaupa. Okkad püsivad puul 6 - 7 (10) a.

Loodusõpetus
thumbnail
9
doc

Harilik mänd

· kordusperiood I ja II boniteediga puistutes 6-8 aastat üks-kaks raiet, III ja IV boniteediga puistutes 9-10 aastat üks raie. Harvendusraie üle 40 aastates puistutes: · täius kuni 70%, ,,hundi" tüüpi puid ei raiuta, sest see tekitaks suuri tühimikke; · võra 1/4...1/5 puu pikkusest; · sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole; · kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus; · viimane harvendusraie 50-70 aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele sanitaarraie. 13) Lageraie Lageraide eesmärk on luua tingimused loodusliku uuenduse tekkeks ja/või metsauuendamiseks ja lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja

Metsandus
thumbnail
5
rtf

Harilik ebatsuuga

järel ning võivad enda alla võtta kuni 10000 km2 suuruse metsaala. Sellistes piirkondades domineerivad pikaealised ja suured puuliigid, kes asustavad pioneerliikidena edukalt põlengualasid, kuid täisvarjus ei suuda varjutaluvate puuliikidega konkureerida. Rohelise ebatsuuga kõrval domineerivad sellistes sisemaa metsades veel läänetsuuga (Tsuga heterophylla) ja hiigel-elupuu (Thuja plicata), rannikupiirkonnas aga sitka kuusk (Picea sitchensis).[6] Oregonist lõuna poole esineb väiksema intensiivsusega metsapõlenguid mõnekümne aastase vahega. Selles piirkonnas domineerivad segametsades rohelise ebatsuuga kõrval veel põlengutele vastupidavad, pikaealised ja suured puuliigid, nt suhkrumänd (Pinus lambertiana), kollane mänd (Pinus ponderosa), läänemänd (Pinus monticola), kalifornia lõhnaseeder (Calocedrus decurrens), hiigelnulg (Abies grandis), hõbenulg

Bioloogia
thumbnail
16
rtf

Harilik Mänd

· kordusperiood I ja II boniteediga puistutes 6-8 aastat üks-kaks raiet, III ja IV boniteediga puistutes 9-10 aastat üks raie. Harvendusraie üle 40 aastates puistutes: · täius kuni 70%, ,,hundi" tüüpi puid ei raiuta, sest see tekitaks suuri tühimikke; · võra 1/4...1/5 puu pikkusest; · sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole; · kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus; viimane harvendusraie 50-70 aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele sanitaarraie 13. Lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt

Metsandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun