Tööpuudus- isiklik või ühiskondlik probleem? (0)

Sarnased õppematerjalid

25

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

kasutamise korral ehk statistiliste ülevaadete analüüsimisel on kindlasti vaja need piirid täpselt paika panna ja kasutajale pidevalt meelde tuletada. Tööealise rahvastiku jagunemist hõiveseisundi järgi kirjeldavad mõisted on esitatud joonisel 1. Selliselt jagab rahvastikku Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization, lühendatud ILO). Esitatud jaotuses tuleb kindlasti tähelepanu pöörata mõistele töötud, sest tavatunnetusel erineb see oluliselt ILO või Tööturuameti definitsioonist. Inimene, kes ei tööta ei ole veel töötu, kuna näiteks lapsega kodus olev ema ega ka üliõpilane pole töötud. Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib leida tööd. Kehtiva seaduse seisukohalt võib töötu Eestis defineerida lühidalt kui isiku, kelle puhul on üheaegselt täidetud kaks tingimust: 1) seadusandlus lubab teda end Tööturuameti

Makroökonoomika

18

doc

Alusõppe uurimistöö

liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17  1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse all mõistetakse tööjõu kvalifikatsiooni ja geograafilise asukoha mitte kattumist nõudlusega tööturul. Struktuurne tööpuudus tingib olukorra, kus eksisteerivad koos vabad töökohad ja töötud. Struktuurse tööpuuduse tekkimist selgitatakse tööjõu vähese mobiilsusega ­ nii vähese regionaalse kui ka sektoriaalse mobiilsusega. Vähene sektoriaalne mobiilsus tingib situatsiooni, kus vabade töökohtade ja töötute kvalifikatsioon ei lange kokku ja töötutel puudub võimalus ümberõppeks. Vähene regionaalne mobiilsus tähendab olukorda, kus töötu ei taha vahetada elukohta

Avaliku sektori ökonoomika

11

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt

24.10.2011 Olukorra määratleme probleemina alles siis, kui me saame aru, et 5h 500 lk materjali läbitöötamiseks, kui järgmisel hommikul on eksam. Objetivistid lähtuvad probleemi tefineerimisel ja nende mõistmisel alati oma teoreetilisest usust ­ kuidas peab maailmas käituma. See on klassikaline ettekujutus et probleem on kõrvalekalle, hälbivus normaalsest maailmast. Et nt kodutud on sotsiaal-probleem sellepärast, et normaalne on see, et inimesel on kodu. See et normaalne on, et inimesel peaks olema kodu pole aga teoreetiline usk. Konstruktivistid seevastu keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad oma usku, mida täpselt maailmas peaksid käima. Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peks ideaalis korraldatud olema, mis käib inimesega kaasas

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

74

odt

Sotsiaalhooldusõigus

KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised

Sotsiaalhooldusõigus

16

docx

Reimani isiksusetüübid

isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. Siis nad tõmbuvad eemale. See võib vahel nende kaaslasi solvata. Nende vaenulik ja agressiivne käitumine ei pruugi meeldida. Riemani arvates on selle käitumise põhjuseks hirm, mis neid valdab sellistel juhtudel, kui neile keegi lähedaseks saab. Kui sellised tunded nagu sümpaatia, poolehoid, armastus lähendavad inimesi üksteisele maksimaalselt, siis skisoidsed inimesed peavad neid ohtlikeks ja võivad käituda sellistes

Psühholoogia

37

doc

Majandusteooria

majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ­ ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti tegelikkuses seetõttu kontrollitavad (ei pruugi kehtida need eeldused)

Õigus

70

doc

Personali planeerimine

kontrollijad. Püütakse suurema säästlikkuse saavutamisele ja omahinna alandamise poole ning vähendatakse töötajate arvu. Varasema eduka perioodi tõttu võib suhteliselt edukate majandusnäitajate aeg kesta veel kaua, kuid ilmnevad siiski languse märgid: lahkuma hakkavad võimekamad töötajad, kasumi taset on raske hoida, raskem on leida vahendeid ruumide ja sisseseade kaasajastamiseks. ??? Millises elutsükli faasis on Sinu organisatsioon või muu organisatsioon, millega oled viimati kokku puutunud (näiteks kliendina)? KÜSIMUSED ISESEISVAKS LAHENDAMISEKS Analüüsige konspektis kirjeldatud organisatsiooni elutsükli faase: 1. Millises faasis on protsessid kohmakad, ettevõte kannatab ülereglementeerituse all? 2. Millises faasis pidurdub laienemine ning stabiliseerub organisatsioon ja organisatsioonikultuur? 3. Millises faasis on organisatsioonile omane kõrge risk, uute ideede katsetamine ja ettevõtlikkus

Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine

36

docx

PERSONALIJUHTIMINE

Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organisatsiooni, mingit allüksust, pühendumist, kokkukuuluvust ­ rohkem sotsiaalsusele orienteeritud. Kas inimeste vahel on koostöö või konkurents? Kas inimene on organisatsioonile pühendunud? Vaatab ka inimese poole pealt. Kas ma olen stressis? On mul liiga suur koormus? Jne jne - Inimfaktori psühholoogia. Tegemist on inimest ja töövahendit käsitleva suunaga. Milline töövahend on kõige produktiivsema disainiga arvestades seda, kuidas inimene saab seda kasutada. Töövahendid peavad olema disainitud arvestades kasutaja kognitiivseid protsesse. Siia haakub ka töötervisehoiu teema

Psühholoogia

Kommentaarid (0)