JAAN KOORT ELULUGU Jaan Koort (6. november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond), Tartumaa 14. oktoober 1935 Moskva) oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Jaan Koort sündis talupoja perekonnas. Lapsepõlvel oli erakordselt suur mõju tema edaspidisele elukäigule. Tema tähtsamaks iseloomuks oli see, et ta lähenes kunstile kui käsitööle, kui hingestatud käsitööle. Koorti perekonnas loeti palju, telliti Olevikku ja Valgust, austati muusikat. Viiulimäng oli tema jaoks meeldivaim
· Esimesed kooli aastad veetis ta Orge koolis. Järgmisena asus Koort õppima neljaks aastaks Tartu linnakooli, pärast seda läks veel aastaks H. Treffneri eragümnaasiumisse, kus lõpetas viienda klassi. Tartu- aastatel tärkas tal ka huvi kunsti vastu, mis teda juba 1902. aastal viib Stieglitzi kunstikooli Peterburis. · 1905. aasta revolutsiooniliste sündmuste sunnil lahkub ta Peterburist, hiljem ka Eestist ning siirdub Soome ja sealt edasi Pariisi
...........................................................................5 5. Konrad Mägi...........................................................................................................................7 6. Paul Burman............................................................................................................................9 7. Nikolai Triik..........................................................................................................................10 8. Jaan Koort.............................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................15 2 1.Kunstielu 20. sajandi algul Sajandi algul toimusid eesti kunstis, nii nagu kogu kultuurielus, suured muudatused.
Ants Laikmaa tööd kõnelevad kunstnikuoskusest maksimaalselt kasutada pastellvärvide väljenduslikke võimalusi. KONRAD MÄGI Sündis kaunis Hellenurmes. Nagu mitmed selle põlvkonna kunstnikud nii jäi ka tema süsteemikindla koolituseta. Seda asendasid lühiajalised õpingud ja matkad Soome, Pariisi ja Norrasse. Nii järgnevad Soome, Pariisi ja Norra perioodi töödele tööd Saaremaal, Võrumaal, Pühajärvel ja Otepääl. Itaalias ja jälle kodumaal Saadjärvel. JAAN KOORT Eesti skulptor. Koort pärines Tartumaalt. Erialaseid õpinguid alustas 1902. aastal Stirglitzi kunstikoolis Peterburis. 1905-1915 elas poliitilise pagulasena Pariisis. Sajandi esimesel kümnendil esines ta põhiliselt maaliga. Pariisis tutvus Jaan Koort skulptuuriga, mis olevat mõjutanud kunstnikku. Ühte Jaan Koorti suurepärast tööd on meil võimalik näha igapäev Tallinnas. See on kitse skulptuur, mis asub Toompea jalamil, kui me liigume vanalinnast Balti jaama suunas
Osales “Vikerla” asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) Juugend ja sümbolism 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos) Tema nimelist majamuuseumi pole Aleksander Uurits (1888-1918) alustas kas Laikmaa juures. Sarnaneb loominguga vene rahvusromantikute Nikolai Roerichi Ivan Bilibiniga. Tegi eriti stiliseeritud kontuuridega joonistusi ja raamatuillustratsioone. 1. Noor-Eesti põlvkond eesti kunstis /Mägi, Triik, Tassa, Koort/ Mägi, Tassa ja Koort alustasid Tartu Saksa Käsitööliste seltsi juures tegutsenud Rudolf Julius von zur Mühleni juures. Hiljem läksid kõik Stieglitzi kooli (Triik 1901, Koort 1902, Mägi 1903 ja Tassa 1904). Olid sunnitud Vene rahutuste ajal koolist lahkuma. 1906. aastal otsustasid Venemaalt lahkuda. Triik ja Mägi õppisid siis vahepeal ka Helsingis, kuid eesmärk oli kõigil Pariis. Noor-Eesti oli eelkõige kirjanduslik rühmitus, mis avaldas luulet, proosakirjandust,
Lääne-Euroopa avangardistlikke töid. 1905.a. pingestus poliitiline olukord Venemaal ja paljud eesti kunstiõppijad siirdusid Lääne-Euroopasse, eriti Pariisi. Eestis oli samal ajal tärganud noorte kunstnikele lähedane kultuurisuundumus ,,Noor- Eesti". Seal avaldati edumeelsete kunstnike loomingut (N. Triik, J. Koort). Pariisis elasid- tegutsesid kunstnikud ühistus ,,Mesipuu". Siin saadi mõjutusi impressionismist, fovismist ja kubismist. Esimesena saabus Pariisi 1905.a. Jaan Koort, seejärel Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Suviti käisid paljud kunstnikud maalimas loodust väljaspool Pariisi, näiteks Normandias.Mitmed eesti kunstnikud aga maalisid Norras (K. Mägi). Talvel maaliti aga Pariisis. Pärast 1912.a. pöördusid mitmed Pariisis tegutsenud kunstnikud Eestisse, kus süvenes rahvusromantism (Oskar Kallis-sümbolism). Kuid paljud kunstnikud ei piirdunud ainult rahvusromantismiga vaid maalisid julgelt Lääne-Euroopa kunstist mõjutatuna.
Lääne-Euroopa avangardistlikke töid. 1905.a. pingestus poliitiline olukord Venemaal ja paljud eesti kunstiõppijad siirdusid Lääne-Euroopasse, eriti Pariisi. Eestis oli samal ajal tärganud noorte kunstnikele lähedane kultuurisuundumus ,,Noor- Eesti". Seal avaldati edumeelsete kunstnike loomingut (N. Triik, J. Koort). Pariisis elasid- tegutsesid kunstnikud ühistus ,,Mesipuu". Siin saadi mõjutusi impressionismist, fovismist ja kubismist. Esimesena saabus Pariisi 1905.a. Jaan Koort, seejärel Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Suviti käisid paljud kunstnikud maalimas loodust väljaspool Pariisi, näiteks Normandias. Mitmed eesti kunstnikud aga maalisid Norras (K. Mägi). Talvel maaliti aga Pariisis. Pärast 1912.a. pöördusid mitmed Pariisis tegutsenud kunstnikud Eestisse, kus süvenes rahvusromantism (Oskar Kallis-sümbolism). Kuid paljud kunstnikud ei piirdunud ainult rahvusromantismiga vaid maalisid julgelt Lääne-Euroopa kunstist mõjutatuna.
nõudis kunstnikult originaalset käekirja. Enamik kunstnike ja samuti ka publik harjusid mõttega, et maalimise kvaliteet on tähtsam kui see, mis pildil on kujutatud. Koloriit oli tähtsam kui joonistus, plastiline modelleering või hele-tumeduse kasutamine. Skulptuur ja graafika Nagu ka 1930. aastate maalikunstis, nii ka skulptuuris ja graafikas tugevnes loodust jäljendav, rahulik, kuid isikupärane ja oma käekirja esile toov laad. Eesti esimese iseseisvumisaja suurim skulptor Jaan Koort oli tegelikult üks esimesi kunstnikke, kes tüdines ekspressionismipuhangust ning näitas ka teistele teed Pariisi ja eriti sealse uusrealismi poole. Ta innustus prantsuse kunsti mõõdukale, antiliteratuursele ja peenemaitselisele liinile. 1920. aastatel ja 1930.aastate alguses valmis tal hulgaliselt portreid, hauamonumente ja loomade kujutisi, mille lihtsuse, selguse ja monumentaalsuse kaudseid eeskujusid leiame näiteks Mailloli, Despiau jt. Prantsuse realistide loomingust
Kõik kommentaarid