Hariduslik ja kommunikatiivne tegevus tõi kaasa seda, et kirjanduse maht kasvas (ajakirjad, ajalehed,raamatud,õpikud). Valdavalt anti kirjandust välja rahvuskeeltes. Edenes selline asi nagu ajakirjandus. Ajakirjanduse tähtsajandiks on 18.sajand. Ajakirjad sisaldasid ka kasvatuslikke artikleid. 18.sajandi vältel hakkas ajakirjades esinema ka kirjanduskriitikat. Kasvas ka tõlgete arv. Seda lausa hüppeliselt. Tõlge on osutunud mõnel hetkel mõjusamakski kui oma keelne kirjandus. Omal maal ei pruugi maal olla nii populaarne kui näiteks tõlkeraamat mõnel teisel maal. Kommunikatsioon nii füüsiline kui ka vaimne Euroopa maade vahel tihenes ja muutus kosmopoliitsemaks. Sellepärast peetaksegi valgustussajandit kosmopoliitseks sajandiks. Autorid uurivad vastastikku üksteise mõju teineteisele. Voltaire sai oma loomingulise impulsi ühelt poolt inglise kirjandusoludest (võrreldes prantsuse olusid inglise oludega). Ajakirjanduse teke ja
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin.
Lausal väljamäel oli tee pisut siledam, sellepärast kargas mees naise kõrvale vankrile, kahmas ohjad pingutavalt pihku ja ajas hobust sörkima. Millegipärast valdas hobust äkki mingisugune rõõmuhelk ja ta hirnatas. «Tunneb kodu lähedust,» arvas mees. «Nojah, tema käib juba mitut-setut korda seda teed,» lausus naine. Endal oli aga nagu valus, et hobune seda võõrast paika juba koduna tunneb. Hobuse rõõmuhirnatuses kustus nagu tükk naise senisest elust. Natuke maad pahemat kätt teest kõrval asuva talu õuel seisis üksik naine ja vaatas möödasõitjaid, ämber käe otsas. Vargamäe Eespere noorele perenaisele näis seisja nii tuttavana, nagu oleks ta teda juba ammugi ja sagedasti näinud. Veel enam: nagu oleks ta ise kustuva päikese helgil nõnda kuskil taluõuel seisnud ja möödaminejaid vaadelnud ja nagu teeks ta seda ka tulevikus veel lugematuid kordi. «Mis selle talu nimi on?» küsis naine. «See on Aaseme,» vastas mees
» «Ohoh, näe kus virutaja!» «Jah, virutan.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult ähvardad teha. Miks sa ei viruta? Sellepärast, et sa kardad.» «Ma ei karda.» «Kardad.» «Ei karda.» «Kardad.» Jälle vaikus. Jälle põrnitsemine ja teineteise ümber 14 keerlemine. Nüüd olid nad õlg õla vastas. Siis ütles Tom: «Käi siit minema!» «Käi ise!» «Mina ei lähe.» «Mina ka mitte.» Nii nad seisid seal, kummalgi üks.jalg viltu vastu maad toetatud, teineteist kõigest jõust tõugates ja vihaselt põrnitsedes. Kuid kumbki ei saanud teisest jagu. Pika rabeluse järel, mis pani mõlemad õhetama, lõdvendasid nad valvsalt ning ettevaatlikult pingutust ja Tom ütles: «Sa oled argpüks! Kaeban su peale oma suurele vennale: tema võib su oma väikese sõrmega maha lüüa, ja ma ütlen talle, et ta seda teeks.» «Arvad, et ma su suurt venda kardan? Minul on palju suurem vend kui sinu oma, ja ta võib sinu venna üle selle aia visata
neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada ( või siis ümber lükata ). Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole pandud siia lihtsalt niisama. Kui on teada sündmuse toimumise aeg ja koht, siis on võimalik sündmuse eksisteerimine tõestada või ümber lükata. Tegemist on
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Võiks isegi nii öelda, et mitte ükski ajaloo kroonika ei suuda asendada ajamasina tehnoloogiat. Joonis 9 Ajas rändamine on võimalik ainult siis, kui ollakse ajast väljas. http://i.livescience.com/images/i/000/020/311/iFF/speed-tunnel-110923.jpg?1316807778 Ajamasina loomisega kaasneb suur läbimurre ka teistes valdkondades. Näiteks kui võimalikuks osutub ajas rändamine, siis ilma prognoosimine muutuks ülitäpseks ja on võimalik näha planeet Maal välja surnuid liike ning nende bioevolutsiooni aegruumis. Seega on ajas rändamine üks evolutsiooni tõendid. Reaalse ajas rändamisega kaasneb ka ajaloo teaduse uus vorm. See tähendab seda, et tekib täiesti uus uurimismeetod. Ajalugu õpime tundma nüüd hoopis uutmoodi. Näiteks ajas rändamine võimaldab uurida ka tuleviku ajalugu. Ajas rändamist on võimalik kasutada ka kriminalistikas. 13
Aga teil ehk oli omal? Kuipalju teil omal õieti oli? Ei mäleta? Õige, ei mäleta. Aga kuidas te selle raha ikka kasti jätsite? Teil ehk on kotis ka veel oma jaoks? On teil kotis või ei ole? Ehk on pisutki?" Ta sirutas käe, nagu küsiks ta rahakotti. Indrek võttiski selle taskust, avas kõik ta sahtlid direktori silma all, et näidata nende tõelikku tühjust. ,,Usun, usun," kordas direktor tühja rahakotti silmitsedes. ,,Teil on ju nii aus nägu. Maal on veel ausust, maal on meie rahva tulevik. Teate, kes oli Jakobson, see Carl Robert? Olete kuulnud? Ja mis tema ütles? Ütles: meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga. Mõistate? Meie rahvas! Eesti rahvas! Nõnda! Ja miks? Et talupoeg on aus, et ta kardab Jumalat, et ta on oma keisrile truu. Vene keisrile on ta truu, sest see on meie keiser. Nõnda ütleks Jakobson veel praegu, kui ta elaks, aga tema on surnud. Aga nüüd ütlen mina seda, ja mis ütleb härra Maurus, seda võite uskuda, sest tema teab
Kõik kommentaarid