Kultuur kahe maailmasõja vahel (1)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Eesti 1920-1940

erakond olid Põllumeeste Kogud (juht K. Päts), vanim partei oli Eesti Rahvaerakond (juht Jaan Poska), vasakpoolseim erakond oli Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ehk ESTP (juht August Rei) 3. Põhiseadused: Esimene põhiseadus (15.juuni 1920): · kõrgeim võimukandja rahvas (õigus valida ja hääletada al 20.a) · seadusandlikku võimu teostas Riigikogu(ühekojaline) · Riigikogu valimised toimusid iga kolme aasta tagant ning valiti erakondade vahel. · täidesaatev võim oli valitsusel (ministrid ja riigivanem) · riigivanem ­ peaminister, riigi esindamine · toimisid kohalikud omavalitsused · laialdased kodanikuõigused ­ võrdsus seaduse ees, isiku-ja korteripuutumatus, usu-ja sõnavabadus, õigus eraomandile jt. · Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Teine põhiseadus ( 1934.a.jaanuar ): · riigivanema võimupiiride laiendamine

Ajalugu

1

doc

Eesti Vabariik 1920-1940

Majandus Eesti Vabariik 1920 Kultuur Maareform 1919 1940 Eesti keelne kooliharidus Haldusjaotus Valitsemine Mõisa maade võõrandamine alates algkoolist kuni 11.Maakonda ja asendustalude loomine

Ajalugu

7

doc

1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

o Hiljem rahvas mõistis vajadust kodumaad kaitsta + tehti ümberkorraldusi sõjaväes ja uueks ülemjuhatajaks sai J. Laidoner. o Juurde tuli ka palju välisabi. o 7.01.1919 tehti vastupealetung, edu ­ Põhja-Eestis. o 14.01 hõivati Tartu. o Maa säästmiseks üritati sõjategevust viia EST välja. o Lätis nõuti baltisakslaste poolt EST tagasitõmbumist. o Tekkis konflik landerveerlaste ja EST vahel o Kujunes Landeswheri sõda, mis lõppes EST võiduga Võnnu lahingus 23.06 o 1919 sõjategevus vähenes. Peale pikki arutlemist toimus 2.02 1919 Tartu rahukonvenents kus kirjutati alla rahulepingule. EST välispoliitika o Suurim osa oli V, kuid ohtu nähti ka S-s. Turvalisuse tagamiseks hakati arendama EST diplomaatiat o Balti liit ­ Soome, ESR, Läti, Leedu, Poola. Sõjalis-poliitiline koostöö.

Ajalugu

11

odt

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal - referaat

Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire edenemine. Riik aitas kultuuri arengule teadlikult kaasa. Tänu laienenud väliskontaktdele asendusid senised ühikülgsed saksa ja vene kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Aktiivselt tegutsesid mitmed kultuurisuhtlust korraltdavad organisatsioonid, tutvustades eesti kultuurisaavutusi välismaal ning väliskultuuri Eestis. Senisest talurahvakultuurist kasvas maailasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Samas ei toonud aga kõrgkultuuri areng kaasa traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist. Vastupidi, rahvakultuurgi rikastus ja kaasajastus. Linnades ja maal kujunesid tihe rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid, populaarsed olid näitemängud ja korraldati muusikapäevi. Eesti kultuuri edendamise kõrval toetas riik ka Eestis elavate

Ajalugu

3

doc

Eesti Vabariik

 Võim oli Pätsi ja ta sõprade käes (Päts, Laidoner, K.Einbund, Kaarel Eenpalu)  Kehtis erakorraline seisukord, põhiseadus ei kehtinud  Tsensuur  Asutati spetsiaalne propagandatalitus (keelatud oli kirjutada Pätsi eraelust, Hitlerist, Stalinist)  Erinevad kampaaniad, et rahvustunnet suurendada  Kunst, kirjandus ja kultuur oli allutatud Pätsi autoriteedile, ei olnud vaba.  Hakati kitsendama hariduse omandamise võimalusi ja propageeriti kutsekoole  Majandus allutati riigi kontrollile, paljud ettevõtted olid riigi käes  Loodi ametiühingute asemele kutseliidud 7) 1938.aasta põhiseadus Oma võimu kindlustamiseks lasi K.Päts koostada uue põhiseaduse, mis jõustus Pätsi dekreediga: 1 1) loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks

Ajalugu

Kommentaarid (1)