TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,
Näiteid: "Millal Minna poodi" General Motorsi reklaamloosung "Body by Fisher" pandi jaapani keelde "Fisheri laibana" "Come alive with Pepsi" ( Pepsi paneb su elama) tõlgiti hiina keelde "Pepsi toob teie vanemad hauast välja" Funktsionaalne kirjaoskamatus - inimene oskab küll lugeda, kuid tal pole piisavalt lugemiskogemusi, et saada aru organisatsiooni dokumentidest (ameti- ja tööjuhendid, eeskirjad, lepingud). Ta loeb sõnu kokku, kuid ei saa aru kogu teksti mõttest. Valikuline taju näeme seda, mida me tahame näha ja kuuleme seda, mida tahame kuulda. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Oma teadete edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutavad inimesed tavaliselt verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Igapäevases elus neid sageli ei teadvustata. Suhtlemisvahendite kirjeldamine aitab mõista, kui nüansirikkad on inimestevahelised kontaktid ning kui suur osa võib olla silmsidemel või liigutusel.
1)*Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. *Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi,
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1.1. Isikutaju erisused....................................................................................................3 1.2. Isikutaju näo äratundmisel......................................................................................4 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Viidatud allikad..................................................................................................................7 Lisad............................................................................................................................
teistega vahetult suheldes. Sotsiaalse suhtlemise vahendid ongi seetõttu esmajärjekorras seotud inimestevahelise suhtlemisega. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui informatsiooni liikumine, sest see haarab ka inimpsüühikat ja sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suhtlemispartneri tajumisel tuleb arvestada nii isikutaju psühholoogilisi iseärasusi (taju valivust, oreooliefekti, kausaalatributsiooni, haloefekti jne) kui ka sotsiaalse rolli mõju tajule. 3 Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma
on inimene, seda raskem on miimikat kontrolli all hoida. Lahke, naeratav nägu! pealiigutused kindlalt piiritletud tähendusega, suur tähtsus partneri kuulamisel, kehaliigutused ja poos iseloomustavad keha asendit ja liigutusi teatud perioodil: lähenemispoosid väljendavad huvi ja tähelepanu, taandumispoosid näitavad keeldumist, vastikust, eitamise, täispuhutuse poos väljendab põlgust, ülbust, enesearmastust, allasurutuse poos ilmneb alandatus, masendatus, surutus 3. Isikutaju on teise inimese ja tema käitumise kohta saabuva teabe vastuvõtu valimise ja lahtimõtestamise protsess. Inimese tajumine ja tema põhiomaduste psühholoogiline tõlgendamine kujutab endast keerulist protsessi. Võib esineda moonutavat tunnetamist. Kõiki isikutaju ja inimesetundmise nähtusi ja protsesse kokku nimetatakse sotsiaalseks pertseptsiooniks. Vahetu suhtlemisega kaasneva sotsiaalse taju teadusterminiks on
Enesetaju on isiklike kogemuste alusel kujunenud kujutluspilt, millisena me ennast tajume (Pullmann 2003:195-196). Isikutaju on protsess, mille käigus toimub partneri ja tema poolt antava info valikuline vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /ebasõbralikkust jne. Märgatakse teise inimese meeleolu ja püütakse kindlaks teha ka psühholoogilisi omadusi. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Tajutakse rahvust, ametit, perekonnaseisu
kellegi/millegi tegevust või omadusi hinnates, seetõttu on oluline anda seda viisil, mis annab edasi vajaliku teabe, kuid ei kahjusta suhtlemispartnerit ja omavahelisi suhteid. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine on vajalik suhtlemisoskus, mida tuleb õppida ning arendada. Suhtlemisprotsessi teine oluline komponent on suhtlemispartneri tajumine. Partneritaju on protsess, milles partnerid vastastikku teineteist tajuvad ja loovad pildi teise isiksusest. Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see lülitatakse sisse sümpaatiast. On väidetud, et 20% inimestest meeldib meile, meie meeldime 20%-le; 60% inimestest jätab meid ükskõikseks; 20% inimesi ei meeldi meile ning meie ei meeldi 20%-le inimestest.
Kõik kommentaarid